Eesti kergejõustiku ajalugu
esikümnesse.
1990. aastate keskpaigas Eesti koondisse kuulunud Madli Luurilt, eesti kõigi aegade ühelt
andekamalt odaviskajalt, loodeti kõrgeid tulemusi, kuid tema sportlastee katkestas
kahjuks tõsine õlavigastus. Tasuks spordiharrastuse eest jäid siiski Järvamaa rekordid
52.32 odaviskes ja 39.04 kettaheites ning pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt 1995.
aastal.
2003. aastal valmis lõpuks ka Aravetele 300-meetrise ringrajaga staadion, mis käesoleval
aastal saab endale kummikatte. Loodetavasti leiab nii mõnigi sellest innustust ja seab
endale eesmärgi jõuda vabariigi paremikku.
JÄRVA-JAANI
Järva-Jaanis sai kergejõustiku-alane liikumine alguse vaid pisut hiljem, kui Amblas
küllap naabrite eeskuju nakatas. Esimene spordiplats rajati Orina mõisa juurde (tänapäeva
Kasekoplisse). Sportlik tegevus on seal pidevalt toimunud, ehkki kokkuvõttes pole
kergejõustik kunagi olnud nende edukaim ala. Samas üksikuid häid kergejõustiklasi on