„Mõistatuslik Muinas-Eesti"
matemaatika ja aritmeetikaga, kiviaja või megaliitidega, munakoorte või hobuseraudadega.
Enne kui töö põhjalikuma analüüsi juurde minna, peaks veel märkima, et M. Remmeli
seisukohtadest arusaamist ei lihtsusta tema pidev lahtiseletamata mõistete kasutamine (nt
hüperborealane (lk 7), kaarlause (lk 30), samanism (lk 86)). Samuti puudub raamatus selge
uurimistulemuseni (kuigi kitsam probleem kui selline puudub) viiva metoodika esitamine ja
selle asemel torkavad silma kummastamapanevad liitsõnad nagu mammutiluuaritmeetika
paradigma (lk 35), mentaaltehnoloogia (lk 89 dateerimismeetodina), visiirsuundade
tehnoloogia (lk 109) või megaliitplaneeringute funktsionaalne diagnostika (lk 204 taas
dateerimismeetodina).
Lisaks eespool nimetatud probleemidele, mis muudavad kirjutatu juba eos kuidagi
kummaliseks ja küsitavaks, häirib M. Remmeli raamatus siin-seal sõnastus, milles lugejat
sunnitakse ilma igasuguse argumentatsioonita omaks võtma autori esitatud seisukohti.