Edvard Grieg
klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda
1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust
võime leida kontsertide helistikus (mõlemad a-moll) ja esimeste osade
kõrvutamisel (mõlemad algavad sooloklaveri lühikese energilise
"motoga"), aga erinevalt Schumannist on Griegi kontserdis rohkem
omamoodi poisikeselikku ägedust. Samas on Griegi kontsert täis
rõõmu ja ülemeelikustki ning kohati tundub kummalinegi, et helilooja
valis teose jaoks minoorse helistiku.