tasapeegliks. Kui tasapeeglile langeb paralleelne valgusvihk, siis peale peegeldumist on see valgusvihk paralleelne, kui aga hajuv või koonduv valgusvihk, siis jääb ta hajuvaks või koondavaks ka peale peegeldumist tasapeeglilt. Tasapeegel https://ennuopik.files.wordpress.com/2016/06/02 _peegeldumine_tasapeeglil_foto.jpg Kui valgust peegeldav pind on asub kerapinna siseküljel, on tegu nõguspeegliga, kui aga välisküljel, siis kumerpeegliga. Nii nõgus- kui kumerpeeglile on lihtne joonestada peegelpinna ristsirget selleks tuleb valguse langemispunkt ühendada pikki raadiust peegelpinna langemispunktiga. Taoliselt tekkiv joon radiaalne sirge ongi otsitavaks ristsirgeks. Kumer- ja nõguspeegel Kiirte käik tasapeeglis Tasapeeglile langev valgusvihk sellelt peegeldudes oma kuju ei muuda paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti (langemisnurk on 0°), siis
(liiklus, poes inimeste jälgimiseks) 21. Sfäärilise peegli elemendid: (joonis) O-sfäärilise peegli keskpunkt R-peegli raadius P-peegli poolus F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega. Kumerpeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused, mis langevad kumerpeeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konst. sf. peeglites kasutatavad kiired: 1) kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, peegeldub tagasi läbi fookuse 2) kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub tagasi paralleelselt optilise peateljega 3) kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub tagasi läbi optilise keskpunkti 4) kiir, mis langeb peegli poolusesse, peegeldub sümmeetriliselt optilise peateljega 26
annaabi.ee 
