Eesti pinnamood
täitsid järske vagumusi. Näiteks jääajaeelsed aluspõhja lõikunud sügavad
orud, mille põhi ulatub Põhja-Eestis kuni 105 m ja Lõuna-Eestis isegi 207
m (Karuküla Sakala kõrgustiku läänenõlval) allapoole ümbritsevat
maapinda, on osaliselt või ääreni jääaegade ja jäävaheaegade
setenditega täitunud. Meridionaalsed, põhjast lõunasse suunduvad laiad
lauged nõod järgivad liustikukeelte kulutustegevust. Nii on kujunenud
NarvaPeipsi nõgu, Võrtsjärve nõgu, VäinamereLiivi lahe nõgu, ning
veelgi lääne pool paiknev Läänemere telje süvik.
· Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või
laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub
paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või
esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks.
annaabi.ee 
