Josiah Wedgwood
Eriti Wedgwoodi vaaside nõudlus oli suur. Wedgwood nimetas seda ,,vihaseks vaasi hulluseks".
Kuna toodete populaarsus tõusis sai ka Wedgwood tõsta kauba hinda ja teenis suuremat kasumit.
Kui aga majandus hakkas allamäge 1772. aastal minema, nõudlus vähenes. Raha ei liikunud ja
kaup seisis laos ning kulud kasvasid. Wedgwood hakkas uurima oma maksuraamatuid, et oma
dilemmat lahendada: Kas vähendada hindu või tootmist? Nii ta tegi toote valmistamise
kuluraamatu, kuhu märgiti kõik kulud alates toorainest kuni hetkeni, mil toode läheb müüki. Ta
tahtis teada, kui palju kulub ühe toote tootmiseks. Nii sai ta aimu püsi- ja muutuvkuludest. Ta
nägi, et suurimad kulutused tootmises tehakse rendile, kütusele, raamatupidajale, palkadele ja
tootmistarvikutele.Ta isegi kaalus savikoguse enne töötlusse minekut ja mõõtis pärast vaasi, et
saada teada palju on toorainekadu(3a).
Oma kuluanalüüsi tulemuste alusel tegi Wedgwood vastavaid muudatusi