1.6 Jätkuvad kulud: 7 514 kr (45 tk - 40 tk) * 1503 kr/tk (600 kr/tk + (10000 kr / 45 tk) + 100 kr/tk toote tootmisomahind kui toodetakse 45 kummutit: 1 503 kr/kummut + 343 kr/tk + 238 kr/tk) Lõplikud kulud: 88 270 kr ((40tk * 1503kr/tk) + 5000kr + 6650kr + (4000kr + (40tk * 100kr/tk)) + 8500kr) 2. Ettevõttes valmistatakse Vahendeid. Lõppenud perioodi kulude kohta on teada järgmised andmed: Tootmiskulud Muutuvkomponent Püsivkomponent Põhimaterjalikulu (kr/tk) 1,4 - Esmaskulud Palgakulu (kr/tk) 0,6 3,5 Seadmete remondikulud (kr/tk) 0,15 0,8
Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine 3) Rühmatöö
Kuhu läheb? Kulu Kust tuleb? Tulu Töötajate palk (12in.) 106 800,00 kr Valmis toidud 67 423,00 kr Elekter 1 546,00 kr Alkohoolsed joogid 50 725,00 kr Rent 5 300,00 kr Mittealko. Joogid 109 424,00 kr Tooraine 27 614,00 kr Reklaam 3 519,00 kr Vesi 3 698,00 kr Küte 4 897,00 kr Koolitused 8 410,00 kr Prügivedu 1 215,00 kr Alkohoolsed joogid 10 145,00 kr Mittealko. Joogid 15 632,00 kr Kokku 188 776,00 kr 227 572,00 kr Puhas kasum (?) 38 796,00 kr Menüü on erinev ja seega valmistoidud on erinevate hindadega. Sellepärast on ka tulu niivõrd suur. Seal on kokku liidetud erinevad toidud ja kui...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad .......................................................
Teguritulu- on tulu, mida inimesed saavad Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ettevõtetelt tootmistegurite eest. ümberjaotamisel riigi eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena. Finantsturg- turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Sääst- osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks.
Kulude ja omahinna arvestus ( Karu, Sander. Kuluarvestus) Kulude juhtimise üks olulisemaid eesmärke on erinevatele huvigruppidele vajaliku info kindlustamine neid huvitavate objektide ehk kuluobjektide kulude kohta. Kuluarvestust kasutades saadakse teada, miks ja kui palju kulutusi ja kulusid tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine
raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada:
Omavalitsuse tulude-kulude struktuur 2007 aastal Kodanik Voolaid 2011 Üldine info · Kohalike omavalitsuste tulud kasvasid 2007. aastal kokku 11,3% ehk 2,0 miljardit krooni · Omavalitsusüksuste tulud varade müügist liikusid 2007. aastal tavapärasemale tasemele ning vähenesid eelmise aastaga võrreldes 1,0 miljardit krooni. Üldine info · Omavalitsusüksuste tulud tulumaksu laekumisest kasvasid 2 miljardit krooni (+26%) ning tasandusfondist 0,3 miljardit krooni (+25%). Tulud
Teema 4: kulude juhtimine ja hinnakujundus Ülesanne 1. Kulude jaotamine osakondadesse ja tasuvuse analüüs Ettevõttel on 3 müügikäivet genereerivat osakonda: A, B ja C. Järgmises tabelis on toodud viimased andmed ettevõtte kasumiaruandest. A B C KOKKU Müügikäive 375 000 100 000 25 000 500 000
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi.
Maarja Müür Rp13 Tugevused: Nõrkused: Aitab ettevõttel püstitada eesmärgi Kogemuste puudumine eelarve koostamisel Eelarvestamise tulemusel saab hinnata Esmakordsel tegemisel puudub võrdlusbaas millised tegevused on organisatsioonile Kehv analüüs kui puuduvad oskused vajalikud ja millised ei ole. tulemusi lugeda. Ettevõte saab hinnata oma huvigruppe Paljud ettevõtted koostavad ja kinnitavad ja edufaktorit sellest lähtuvalt eelarve, aga ei lähtu sellest. Prognoosi tulemus aitab sujuvalt Eelarvega püstitatud ülesande tegutseda konkurentsikeskkonnas ebamäärasuse aste on kõrge, töötajaid Suunab mõtlema läbi oma str...
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on s...
Variant 3 1. Ettevõtte käivitamiseks on vaja tasuda osakapital 2500 €. Ettevõte hakkab tegelema IT-alaste töödega. Arvega ostetakse kontoritehnika, mis maksab 1400 €. Ettevõtte tegevuse tarbeks üüritakse ruumid, mille üür kuus on 240 €. Teenuste eest laekus 2600 €. Töötasu arvestati ja maksti 2000 € (makse ei arvesta). Kontoritarbeid osteti 300 € eest. Põhivara amortisatsioon on 24%. aastas Koostada tulude-kulude aruanne, rahavood ja bilanss. LAHENDUS ERALDI FAILINA!! 2.Mis on ettevõte ja millest ta koosneb? * Ettevõte kui majandus üksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. * Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. 3. Millised on ettevõtte asutamise viisid. Loetle ja too näited. 1. ise registreerides äriregistris 2. registreerides notari juures 3. ostes valmis äriühingu 4
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid.
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk;
Tulukate projektide puhul üritavad enamasti turule tungida ka konkurendid,kes viivad alla nii hinnad kui ka kasumi. Samas tuleb teada et ilma uute projektideta ei suuda firma kasvada ega isegi tulutoovalt tegutseda pikema ajavahemiku jooksul.Tavaliselt on firmal uuringute ja arendusosakonnad, kus tegeletakse olemasolevate toodete arendamise ja uute toodete leidmisega. Ideed võivad tulla nii sellest osakonnast kui ka väljaspoolt. N: Ford otsis ka kulude vähendamiseks ja autode kvaliteedi tõstmiseks ideid kõigilt oma töötajatelt, hakates maksma lisatasu kulude piiramise soovituste eest ning selliste ideede genereerijaid kaasama uute projektide leidmisesse. TASUVUSAEG Tasuvusajaks nimet. aega, mis kulub esialgsest raha väljavoost selle katmiseni raha sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab, kui kiiresti projekt teenib tasa esialgsed kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis mõõdavad tulude
10. FINANTSID 10.1.Planeerimissüsteem. Süsteemi raamiks on : · ideeprojekt, mida kontrollitakse ja täiendatakse vähemalt kord poolaastas; · poole aasta peale koostatud kasumiplaan, bilanss ja kassaeelarve. Nende abil koostatakse majandusaasta kuude lõikes kassaeelarve. Eelarve jälgimist teostatakse iga kuu ja vajadusel tehakse ümberarvestusi. 10.2. Finantseerimine. Algkapitali moodustab osanike poolt sissemakstud omakapital. Firma töö käivitamise kulude katteks võetakse laenu tähtajaga 1,5 aastat 11. Kulud Kulu liik Kogus Hind Maksumus Kasutusaeg Kulu aastas märkused (kr)
8 4.4.6. Tootmisvõimsus 8 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus 8 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 8 2 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 8 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 8 4.6. SWOT ANALÜÜS 8 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 8 5. FINANTSPLANEERIMINE 9 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 9 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 9 5.3. KULUDE ARVESTUS 9 5.3.1. Muutuvkulud 9 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 10 5.4.1. Omahinna arvutus 10 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 10 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 10 5.5. KASUMIPLAAN 11 5.5.1. Kavandatav kulude ja tulude aruanne 11 5.5.2
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL: OSTMINE JA VÄLJAMAKSED Arvestuse infosüsteemid Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL Majandustegevuses..........................................4 1.1 Kaupade tellimine, tarned ja teenused ....................................................................4 1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine...........................................................................5 1.3 Arvete protsessi parandamine..................................................................................6 1.3 Kaupade ja teenuste eest tasumine..............................
Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)....................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Teedeinstituut Veonduslogistika õppetool Kristi Alunurm Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel Magistritöö Juhendaja: Professor Ott Koppel Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Estonian Air AS .......................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool ELEKTRIAUTODE EHITUS, TEHNILISED NÄITAJAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID. ELEKTRIAUTODE LAADIMINE. AKUTÜÜBID. ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTO KULUDE VÕRDLUS. KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO? Referaat Koostaja: Tallinn 201 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.ELEKTRIAUTODE EHITUS.....................................................................................
See annab riigieelarvele lõplikud piirid. Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha vajalikke muudatusi ning seejärel esitatakse eelarve Riigikogule. Riigikogu menetleb riigieelarve seaduse eelnõu, teeb vajadusel muudatusi ning võtab riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub vastava eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. (Sisekaitseakadeemia koduleht) 2. Võrdle viimase viie aasta riigieelarve tulude-kulude struktuuri? Viimase viie aastaga on riigieelarve kulud ja tulud tõusnud. Aastal 2013 olid plaanitavad kulud 7,7 miljardit eurot ning tulud 7,5 miljardit eurot. Rohkem üritati võrreldes eelnevate aastatega raha panustada sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. 2014.aastaks oli
Äriplaan ,,Kasside spaa" 1. Kapital: mina ja mu kaaslase säästud 10 000 krooni, 2 inimest Kogemus: otsesed kogemused puuduvad, kvalifikatsioon omandatakse töö käigus, olemas algteadmised. Tööjõud: algselt kapitali sissepanijad. Hiljem palgatakse tööjõudu juurde. Asupaik: asula piiril, suurtest magistraalidest eemal, isiklik omand. 2. Asutus on mõeldud inimestele, kellel hõivatuse tõttu ei ole aega tegeleda oma lemmikloomaga, kassiga. Teenusena pakutakse massaazi, hooldusprotseduure (kammimine, pesemine, küüntelõikus jne), liigtoitumuse all kannatavatele loomadele kehalist aktiivsust (ronimismängud, püüdmismängud), värskes õhus viibimine. Soovi korral ja vajadusel saab omanik oma lemmiku jätta mitmeööpäevasele hoiule, nn hotelliteenus. Teenuse omahind: lihtprotseduurid 100 kr/ h, vabas õhus jalutamine 120 kr/ h, hotelliteenus (to...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Iseseisev töö Töötasu tagastamine. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Rauno Kesti VAK10 16.02.2011 Töötasu tagastamine Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks
alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (kesktaseme juhid) Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. (tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja Kasumikeskustest (tippjuhid) iii. Planeerimine: definitsioon; operatiiv-, taktikaline ja strateegiline planeerimine ehk
kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata
TULUD 2015 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 3720 4092 4297 4383 Rühmatreeningud 2480 2728 2864 2922 Solaarium 496 595.2 625 637 Masaaž (15% käibelt) 150 150 158 161 Toidulisandid (15% käibelt) 232.5 232.5 244 249 KOKKU 7079 7798 8188 8351 TULUD 2016 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 5215 4954 4954 4954 Rühmatreeningud 3476 3303 3303 3303 Solaarium 986 1035 1035 1035 Masaaž (15% käibelt) ...
Ülesanne Nr.2 Kui kool lõpetatud, tuleb hakata ise ettevõtjaks. Millise ettevõtlusvormi valite, miks? Millised on Teie, kui ettevõtja, tulud ja kulud ning milliseid varasid plaanite osta, et majandustegevust aktiviseerida. Millal saavutate kasumi? Koostage lähtuvalt valitud tegevusvaldkonnast ja ettevõtja juriidilisest vormist rahaline prognoos tulude- kulude lõikes esimese viie aasta kohta. Pärast kooli lõpetamisest ma küll kohe ettevõtjaks ei saa. Põhjus on mul lihtne, esialgu ma tahaksin töötada soovitavalt suures ettevõttes, kust ma saan piisavalt teadmisi ja kogumust. Arvatavasti 2-3 aasta pärast ma alustan enda ettevõttega, küll praegu ei ole ettevõtte sfäär valitud, kuigi loodan, et seotun ta merendusega. Arvestades, et mu esimene ettevõtte kogumus oleks merenduse varastuse müümine, valiksin ettevõtlusvormi nagu Osaühing
30. (long average cost LAC) , . 31. Kulude minimiseerimise tehnika ( The Least cost Technique). Firma minimiseerib kulud isokvandi ja isokosti kokkupuutepunktis sellisel toodangu väljalaskekogusel, mil tootmisfaktorite piirkoguste suhe on võrdne tootmisfaktorite piirhinna suhtega. 30.1. (short average cost SAC ) "",
Sticky costs: evidence from Croatian food and beverage industry M. Pervan and I. Pervan Cost stickiness võib eesti keelde tõlkida kui kulude kleepuvus. Artikkel on Horvaatia toiduaine- ja joogitööstuse näitel. Üks viisidest, kuidas ettevõtted suudavad säilitada ja parandada oma konkurentsieelist on juhtida tulutoovalt ning maksimeerida ettevõtte kasum. Ettevõtte juhtidele peab olema selge mitte ainult see, millised kulud tootmises esinevad, vaid kuidas muutuvad kulud tootmismahu muutumisel ning milline on seos kulude ja kasumi vahel. Traditsioonilise juhtimisarvestuses
Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse
PK 90 000 MK= 466 667- 140 000=326 667 EBIT 50 000 6. Kulukäituri muutudes muutuvad: a) ühiku muutuvad kulud ja ühiku püsikulu b) muutuva kulu summa ja püsikulude summa c) ühiku muutuv kulu ja püsikulude summa d) muutuvulude summa ja ühiku püsivkulu 7. Finantsarvestuses ja juhtimisarvestuses kasutatakse ainult monetaarseid ühikuid: a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad: a) põhimaterjali ja töötasu kulu b) tootmise lisakulude püsiv osa c) tootmise lisakulude muutuv osa d) kõik tootmise kulud 10. Direktori sekretäri arvuti amortisatsioonikulu on: a) püsikulu b) toote kulu c) tootmiskulu d) perioodikulu e) halduskulu 11. Kuidas leida jääktulu (JT), kui on teada ärikasum (EBIT) ja püsikulud (PK)? JT= PK+ EBIT 12
) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100% Püsikulu B JTmäär= 180 000/ 700 000* 100%= 26% MK- NK= JT- PK [= EBIT] > PK= JT + NK MK PK= 180 000 + 700 000 520 000= 360 000 Vastus: A= 26%; B= 360 000.- 14. Kuidas käituvad segakulud? Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 15. Mida nimetatakse kulude käitumiseks? Kulude äitumine on kulude reageerimine kulu anduri muutustele. 16. Leia puuduvad summad: Müügikäive C JTmäär= JT/NK* 100% Muutuvkulu D JT= NK- MK JTmäär 30% JT= PK + EBIT > 50 000 + 90 000= 140 000 PK 90 000 krooni NK - 100% EBIT 50 000 krooni 140 000 30% NK= 466 667
Eelarvestamine Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. Eelarve mõte on saada ülevaade oma tuludest ja kuludest - kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Mida täpsemalt sa eelarves oma kulud lahti kirjutad, seda parema ülevaate saad. Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab hankiv sektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärgiks on käsitleda kompleksselt kõiki ringluse etappe: hanget, tootmist, ladustamist, füüsilist jaotust, transportimist, nõudlust, tarbimist. 2. Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000.a ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? 1960-1970.aastatel tegutsesid, nt tootmine, pakkimine ja ladustamine iseseisvalt. Sellel ajal kontsentreeruti peamiselt kulude vähendamisele laonduses ja transpordis. Arenesid peamiselt transpordivahendid. 1980ndatel jagunesid tegevused, kas hanke või jaotuslogistika alla. Militaarlogistikat hakati rakendama rohkem tavapärases logistikas. 1990-2000.aastatel koondusid jaotus- ja hankelogistika üheks logistikaahelaks. Arvutite, süsteemide ja andmebaaside areng aitas kiirenemisele kaasa. Logistika muutus rohkem tarbija kesksemaks. 3. Mis on toomislogistika peamisteks eesmärkideks?
EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügiprotsessis kuni CRM'i ja TQM'i (Totally Quality Management, täielik kvaliteedijuhtimine, ingl. k) rakendamiseni
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne).
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ
tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond) kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt otsustava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. Kasumikeskusena võib käsitleda ka organisatsiooni osa, kes osutab teenuseid/müüb kaupu organisatsiooni sisse. Investeeringukeskused – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. (nt. tallinna sadam ja lennujaam). Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest (eesti raudtee grupp)
Üldmõiste kõigi kolme lähetusliigi puhul on siiski töölähetus. Lähetuse liike eristatakse erinevate töösuhete alusel. Töölähetus toimub töötaja ning tööandja vahel sõlmitud töölepingu raames. Teenistuslähetusse saab saata ainult avalikku teenistujat ning ametilähetus kehtib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete suhtes. Ametilähetuse puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud töötaja ning tööandja omavahelisi suhteid. Ometigi on määratud kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimused, kõik muu lähetusega seonduv saavutatakse osapoolte kokkuleppel. Lähetuse eesmärk on teenuse osutamine või mingi kindla ülesande lahendamine. Tööülesandeid annab töölepingus lepitu piires tööandja. Töölähetus Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kindlaksmääratud töö tegemise asukohta. Lähetusse saab saata ainult töölepingu alusel töötavad isikut ehk töötajat
tervikut,juhtimisarvestuse korral on põhitähelepanu all ettevõtte konkreetsed allüksused.7)juhtimisarvestus on interdistsiplinaarne ja ei ole kohustuslik.8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid:
Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid rõhutab andmets olulisust ja paindlikkust. Juhtimis andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Üldiselt vajataks mitterahalist infot. Kesksel kohal on kulude arvestus!!! Kuluarvestus e/v- kõigi kulude, mis kujundavad maj.tegevust ja nende kulude võrdlemist eelarvega. Just planeerimisega luuakse alus tulevasele juhtimisarvestusele. Õigeaegsuse nõue: kuna juht. Arvestus on suunatud tulevikku aga kuluarvestus kajastab minevikku, siis on oluline, et info piisavalt ruttu kätte saada. 1.) kuluaruanded peaksid olema kujundatud nii, et iga kuluelementi oleks võimalik võrrelda. 2
suur kui selle tootmiseks või osutamiseks tehtud kulud. p(efektiivne) = MC = MR Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase: Majanduskulu (economic cost) ehk alternatiivkulu (opportunity cost) ehk loobumiskulu Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi:
Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise ja nõudmise vahekorra muutmine. 4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside turg (majanduslik ringkäik) vt joonis vihikus. Kulutused- majapidamised ostavad turult midagi(kulutus), ettevõte palkab tööjõudu ( kodumajapidamise jaoks tulu). 7) Tegurid ehk ressursid, toodete turg ehk majapidamised saavalt sealt osta.. 8) SKP = C(eratarbimine) + I(investeeringud) + G(avalik sektor) + Nx(netoeksport) 9) Vaata 10 peatükk 10) Vaata 10 peatükk 11) Vaata 10 peatükk
Geomaatika osakond Xxxx Xxxx LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat aines MS.0119 Õigusõpetus Juhendaja Reet Nurmla Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Töölähetus ......................................................................................................................... 4 Kulude hüvitamine ja päevaraha ................................................................................... 4 Hüvitiste ja päevaraha maksustamine ........................................................................... 5 Teenistuslähetus ................................................................................................................ 6 Kulude hüvitamine ........................................................................................................ 6
annaabi.ee 
