Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest
arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren-
gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on
mõndagi, millega võiks koguni uhkustada.
Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus
meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja
kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad,
seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval
nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust,
ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardavalt
lammutav võidukäik, hingeline tasakaalutus, omariikluse ja rahvusliku idee
kidumine meie inimestes veretuks abstraktseks mõisteks.
Ütlen, see on mõistetav
annaabi.ee 
