Filosoofia eksami spikker 2.
vajaduste uuematest käsitlustest ühed põhjalikumad. Esimene teos järgib analüütilise filosoofia tavasid ja rakendab selle meetodeid, empiiriasse eriti süüvimata. Teine teos
aga, vastupidi, kasutab varasemate analüüside tulemusi empiiriliste üldistuste ja liigituste tegemiseks, tuvastamaks olulisi seoseid ühelt poolt inimeste heaolu ja seda
ähvardavate ohtude ning teiselt poolt sotsiaal-, majandus- ja kultuurpoliitiliste kalduvuste ja meetmete vahel. G.omson lähtub vajaduse tähendusanalüüsis
kahjumõistest.Analüüsi tähtsaim tulemus on inimlike vajaduste tõsiasjalise objektiivsuse ja elulise tõsiduse sedastamine. Vajaduste tõsidus seisneb praktilises
paratamatuses hoiduda potentsiaalsest tõsisest kahjust (sellest allpool). Paraku läheb_omson vajaduse mõiste teoreetilise lihtsustamise ja taandamisega liiga kaugele. Selle