Lahemaa Rahvuspark
474 km² on maismaad ja 251 km² merd.
Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa
Põhja-Eesti lubjakiviplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70% pargi
territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning
Kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal. Teravaks kontrastiks
rahvuspargi metsade- ja sooderikastele osadele ning heaks näiteks kultuurmaistust on Harju ja
Viru lavamaa kui Eesti ühed vanemad püsiasustusega alad. Lavamaade ja rannikumadaliku
selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed
joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal).
Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on
orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane