U. Pragi õpiku "Inimgeograafia alused" 1.-2. pt kokkuvõte
Possibilism asendas keskkonnadeterminismi
Carl Sauer. Vidaliga sarnaselt, ent siiski mõnevõrra kitsamalt mõistis inimgeograafiat. Rajas
California Ülikoolis Berkeleys omaenda koolkonna, mille viljeldud teadust hakati nimetama
kultuurigeograafiaks. Sauerile tuntuse toonud too oli "Maastiku moifoloogia" (The morphology of
landscape", 1925).
Pooldas Vidali possibilismi.
Elulaadi asemel kasutas mõistest kultuur, mille tähendus umbes sama. Käsitles regioone kui
kultuurmaatikke. Keskmes oli inimene. Loodusmaastik oli vaid plats, kuhu inimene sai ehitada.
Vajalik oli kultuurmaastikke uurides vaadata ajalukku, sest selliste maastike kujunemine on
pikaajaline portsess ja lühiajalised nähtused (mood, subkultuurid) jälgi ei jäta.
Richard Hartshorne (1899-1992). Tema 1939. aastal i1munud "Geograafia olemus" ("The nature
of geography") on (euroopa1iku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Hartshorne