meie tähenduslikuks maailmas elavate olendite jaoks muutunud kätte saadavaks. See ongi kultuuriline peamine funktsioon meie jaoks. Oluline erisus kultuuri esinemise vormide vahel. Kultuuriline tegevus, kultuurilised nähtused on alati seotud tähenduste tekitamise ja edasi andmisega ja tõlgendamisega. Siiski tuleb vahet teha sellele, kuidas tähendused kultuuris ringlevad. Selleks on kaks põhilist ja erinevat moodust. · Kultuuritekst · Kultuuriline praktika süsteemne ja mõtestatud tegevus. Kultuuritekst: tekst kui väljendajast ja tõlgendajast sõltumatu tähenduste kandja. Mitte ainult kirjapandud asi. Mistahes kogum fikseeritud tähendusi, mis on materiaalselt olemas sõltumatult oma väljendajast ja tõlgendajast. Olemas on küll tekitaja kollektiiv, kes on teksti loonud, kuid tekst ise pärast seda, kui ta materiaalse kuju saab, elab edasi sõltumatult.
Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Dekonstruktivismi eesmärk on vabaneda logotsentrismist, mis filosoofias tipnes Hegeli filosoofiaga. Üldistades võib öelda, et tegemist oli mingil määral õhtumaise filosoofia keskpunktiga, mis baseerus keele võimul. Logotsentrismile on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises, nt
annaabi.ee 
