Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi või rahvust iseloomustav nähtus. Kunstiajalugu uurib visuaalseid objekte, kujundeid ning nende ajalugu (kultuuriteabe vahendeid). Sõna muuseum tuleb kreeka keelest (Museion), sõna stiil roomast, kus kirjapulka kutsuti stiiluseks. Formalism on kunstiteose määratlemine vormi kaudu. Tähtsaimad visuaalse kunsti vahendid on joon, vorm (3D kunstis) ja värv (maalikunstis). 17-18. sajandil oli eesmärgiks ilu loomine (kaunid kunstid), 19. sajandil valitses realism (tõeline, tüüpilised asjad, kujutav kunst), 20. sajandil hakkas levima mittekujutav kunst (vabad kunstid). Naturalism jäljendab valimatult
1. Meisterlikkus mingil alal: · täiuslikkus mingi materjali või tegevuse valitsemises, oma kavatsuse teostamises 2. Midagi, mis pole ehtne, vaid on järeletehtud- "kunstlik" 3. Eelnevatega seoses on mitmesugused inimeste tegevused ja tegevuste tulemused: · Muusika, filmid, tantsud, teatrietendused, pildid, kujud, ehitised jm 4. Nähtavad esemed: pildid, kujud, ehitised- (mida käsitleme just kunstiajaloo ainet läbides) MÄRGID või KUJUNDID- tehisobjektid kultuuriteabe vahendaja rollis. Muidugi ei ole kultuuriteavet kõikides tehisobjektides ühepalju. Inimesed on loonud tehisobjekte, mille peamine või isegi ainus ülesanne on olnud olla kujund ja vahendada kultuuriteavet- selliseid visuaalseid kujundeid uuribki kunstiajalugu. Et kõik tehisobjektid on mingil määral kujundid, siis pole piir visuaalse kunsti ja lihtsate esemete vahel range, vaid on aja jooksul muutunud.