Arvati, et viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk. Seetõttu pöörati suurt tähelepanu nii laste kui kogu rahva kasvatamisele, pole juhus, et pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Valgustusidee suureks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia, ehk prantslaste ,,Encyclopedia", mis ilmus 28-köitelisena kõigi suurte valgustusfilosoofide osalusel aastatel 1751-1772. KULTUURIOPTIMISM Valgustusmõtlejad arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine ,,valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE Mõnedele sai nüüd hüüdlauseks tagasipöördumine looduse juurde. ,,Loodus" tähendas valgustusfilosoofide
Neist loomulikest õigustest loovutatakse osa vabatahtlikult, kui minnakse üle ,,looduslikust olekust poliitilisse olekusse" (riik). Riik peab neid loomulikke õigusi aga säilitama ja kaitsma. Prantuse valgustusfilosoofide vaateid võiks kokku kokku võtta seitsme märksõnaga. Need on: autoriteedi eitamine (seisnes vanade autoriteetide ründamine), ratsionalism (kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest), valgustusidee (rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks), kultuurioptimism (edu oleks kohe võimalik, kui eeldused (valgustamine) oleks täidetud), looduslähedus (loodus on hea ja inimen on hea, kõik halb tuleb ühiskonnast, nii et lapsed peaksid kasvama looduses, maal), humaniseeritud kristlus (religioon tuli vastavusse viia inimese ,,loomuliku" mõistusega, kristlusest tuli kõrvaldada kõik see, mis on ebamõistlik ja õpetussõnad, mis olid Jeesuse lihtsale õpetusele aegade jooksul külge poogitud) ja inimõigused (võideldi nende
mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik. Levib panteism- jumal on kõik loonud ja kehtestanud ka loodusseadused, mille järel on ta end taandanud maailma korraldamisest. · Valgustusidee- eeldas pedagoogilist tegevust ehk inimese harimist. Selle ideega hakkavad tegutsema entsüklopedistid, hakatakse arendama 28 köitelist Prantuse entsüklopeediat. Seda alustas Denis Dinderot. · Kultuurioptimism- arvati, et edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest. Hakati uurima inimeste arengut ja ajalugu. · Looduslähedus- kõik halb tuleneb ühiskonnast, seetõttu peaks laps kasvama eemal linnast, kauni looduse rüpes maal. · Kristluse inimlikumaks muutumine- ehk humaniseeritud kristlus · Inimõigused- John Locke- kaitstakse inimeste loomulikke õigusi, nõutakse usuvabadust. · Mõõdukad- kes ülistasid eraomandit ja pooldasid monarhiat
ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks
80) Hedonism 81) Novella 82) pretsioosne 83) VVV Vabadus, võrdus, vendlus 84) Lootusetu ja lõpmatu võitlus 85) Kõrgeim vaimulike õppeasutus 86) Jumalikustamine; ületähtsustamine 87) Misantroop 88) Lühike lause, mis sisaldab elutarkust või käitumiskogemust 89) Vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline ja mänguline. Alged pärinevad XVI sajandi II poolest 90) Euroopa kultuuriperiood, mille tunnusteks oli vastuhakk autoriteetidele, ratsionalism, kultuurioptimism, tagasipöördumine looduse juurde. Põhineb ratsionalismil st et kõiges tuleb kahelda. 91) Riiki tuleb teenida hoolimata oma arvamusest; paljude heaolu nimel võib väheste oma piirata; kui tegevus on riigile kasulik, on kõik vahendid lubatud. 92) Mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus 93) Kujutletava ideaalriigi (utoopia) vastand. 94) Rebaseromaan 95) Valm 96) Selgust, lihtsust, vormitäiuslikkust rõhutav kirjandussund; ranged reeglid. Esmalt levis Prantsusmaal.
..........................................................20 Vastuhakk autoriteetidele..........................................................................................................20 Ratsionalism..............................................................................................................................20 Valgustusidee............................................................................................................................20 Kultuurioptimism......................................................................................................................20 Tagasi looduse juurde................................................................................................................20 2 Humaniseeritud kristlus............................................................................................................21 Inimõigused
loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks. Viletsuse põhjust nähti teadmatuses ja ebausus. Valgustusaja sõmboliks peetakse suurt prantsuse entsüklopeediat, mis ilmus kõikide valgustusfilosoofide osalusel 28. Köitelisena. Eestis avaldus valgustus pärisorjuse kriitikana. Preestrid hakkasid kritiseerima pärisorjust ja arvasid, et see tuleks kaotada. 1) Ratsionalism 2) Valgustusideed 3) Kultuurioptimism edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest 4) Looduslähedus kasutati teadussaavutusi. Mõistus oli looduse kingitus. Kõik halb tuleb ühiskonnast, lapsi tuleb kasvatada linnast eemal. 5) Kristluse inimlikumaks muutumine e humaniseeritud kristlus. Religioon tuli vastavusse viia inimese loomuliku mõistusega. Kristlusest poogiti välja kõik ebamõistuslik. 6) Inimõigused. Kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed.
annaabi.ee 
