Kasvatus eri kultuurides Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut dotsent, õppetooli juhataja Maria Tilk Pedagoogika ajaloo käsitlemisel on välja kujunenud praktika, kus põhihuvi ja -tähelepanu on suunatud pedagoogilise mõtte ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suurte pedagoogide panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise ajalugu ning koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut. Kasva- tusteemadele pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti arusaadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotlus...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
Tervitamine erinevates kultuurides Sissejuhatus · Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise. · Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Tervitamine erinevates kultuurides · Moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru üksteise kätt. Araabia · Araablased tervitavad käteldes iga kord kui nad kohtuvad ja hüvasti jätavad (kasvõi 10 korda päevas). · AsSalamu Alaykum · Mehed ja naised ei tervita avalikkuse ees üksteist. · Traditsiooniline tervitamine > Jaapan · Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise kummardatakse. · Tervitused on Jaapanis ülitähtsad. · ohay gozaimasu ( )
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.
Naiste ühiskondlik positsioon vanades kultuurides Naiste ühiskondlik positsioon oli vanades kultuurides erinev. Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks
Tervitamine erinevates kultuurides · Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. · Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. ka siin on erinevus nt käesurumise kestuses, stiilis, distantsis. · Moslemid aga omavahel mehed ja naised tervitavad. Suruvad kätt või kallistavad. Kui on grupis inimesed, siis ei pea igaüht eraldi tervitama ja grupis olevad inimesed ei pea vastama kõik, piisab kui üks tervitab vastu. · Araabias traditsiooniline tervitamine ninade kokku hõõrumine. Kui grupis ollakse, siis tervitatakse iga inimene ükshaaval ära. · Jaapani kultuur välistab samuti...
näidata. ● Kõige ametlikumalt kõikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. ROOTSLASED: Kui oled lauas ainuke välismaalane, siis on kogu tähelepanu sinul - ülesanne öelda esimene toost Laudlina - plekid - Aasias: mida rohkem on laual plekke, seda parem kiitus kokale - Hiinlaste jaoks: maitseained ja nuga on lauas tabu ● Hiinas ja aasias arusaamine, et söögilauas on kõik võrdsed (istutakse ümara laua taga) ● Vanades kultuurides hierarhia ja istutakse tähtsuse järjekorras LAUAPAIGUTUSES tuleb arvestada rahvuste omavahelist läbisaamist: - Britid ja ameeriklased käivad teineteisele närvidele - Belgias ei salli üks ühiskonna pool teist (põhja ja lõuna pool) - Soomlased ja rootslased teevad seljataga teineteist maha - Hiinlased ja jaapanlased on teineteise suhtes ettevaatlikud - Inglased ja prantslased … Kultuurid kes kuulavad: eestlased, soomlased, rootslased, põhjamaad, jaapan
Tähtkujud erinevates kultuurides Referaat 2010 Lääne astroloogia Lääne astroloogia kujunes põhijoontes välja antiikajal, oma osa selles on kreeka tagapõhjal ja egiptuse traditsioonidel ning palju olulist lisati hellenistlikus Egiptuses ja Roomas. Kuna makedoonlaste vallutused põhjustasid aktiivse kultuurivahetuse Mesopotaamia, Egiptuse, Kreeka ja Iraani alade vahel, võime nende rahvaste panust ka astroloogiast leida. Kõikidele teistele jääb siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast. Seda tunnustades langevad astroloogiasõbrad sageli teise äärmusse ja väidavad tähistaeva põhjal ennustamise Mesopotaamias juba aastatuhandeid umbkaudu samasuguse olevat, nagu keskaja Euroopas. Õnneks ei pea me piirduma üksnes aimduste ja oletust...
Naise positsioon Vanaaja kultuurides Maailmas on aegade jooksul välja kujunenud mitmeid tsivilisatsioone ja kultuure, igal ühel neist kujunes välja just neile omane maailmavaade ja ühiskonnakorraldus. Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem
Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta. Kuigi seadusega oli Kreekas mittekodanikel keelatud meditsiiniga tegeleda, maskeeris Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine
kasvatusmudel ................................................................................ ...................14 Minu arvamus .......................................................................................... .........................15 Sissejuhatus Käesolev referaat hõlmab endas ülevaadet kahest suurimast kultuuriruumist idamaades, milleks on Hiina ja Islam. Referaadi on koostatud puhtalt Maria Tilki kirjutatud raamat ,,Kasvatus Eri Kultuurides III'' allika põhjal. Ida kasvatuskultuurides on aegade jooksul olnud kahtlemata palju enam vaimset, inimese sisemiste väärtuste arendamisele suunatut kui lääne kultuurides. Samuti annab käesolev referaat võimalikult täpse ülevaate nii islami kui ka hiina kultuuri mentaliteediajaloost. Nagu on öelnud Maria Tilk: ,, Just mentaliteet on see, mis kujundab kasvatuskeskonna ja kasvatusmudeli, mille kaudu oleks võimalik kasvatada ideaalset inimest, nii
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid
Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta ja Mükeene kultuuris ja ühiskonnas on palju sarnasusi, kui ka erinevusi ning seetõttu jaotatakse Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja. Mükeenes oli lineaarkiri kohandatud rohkem kreeka keelele. Lossid on alati olnud tähtsad asutused. Kreeta ja Mükeene kultuurides oli loss see mille
ühiskondades rohkem. Madala võimudistantsiga ühiskondades on võim miski, mida peab peaaegu häbenema ja millega ei uhkustata (Hofstede 1984,1999). Taani kuulub väiksese võimudistantsiga kultuuride hulka. Ta on üks nendest maadest, kelle ühiskonnas valitseb ebavõrdsus, ning seda tuleb võimalikult palju seal vähendada. Taani riigi hierarhia seisneb ebavõrdsetes rollides, mis on loodud just mugavuse pärast. Hofstede nendib, et väikese võimudistantsiga kultuurides on vabaduse eeldus võrdõiguslikkus ning austus üksikisiku vastu; suure võimudistantsiga kultuurides on vabaduse eeldus taktitundelisus, orjus ja raha. Jõukuse eeldusena nähakse väikese võimudistantsiga kultuurides õnne, teadmisi ja armastust; suure võimudistantsiga kultuurides on jõukuse eelduseks pärandus, esivanemate vara, ihnus, petmine ning vargus. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/altrov/altrov1.html Mainori kõrgkool Ebakindluse vältimine
,,Sellega hoidsime kõvasti aega kokku. Seekord me aega ei raisanud." Monokroonsed kultuurid 6. Võrrelge maskuliinset ja feminiinset kultuuri. · Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. · Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. · Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem.
kuulub Edward T. Hallile, kes eristas madala ja kõrge kontekstiga kultuure. Kõrge kontekstiga kultuure iseloomustab suur ühiste teadmiste määr, mis tähendab, et enamik informatsiooni sisaldub kontekstis ja mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse ühesugustest normidest ja tõekspidamistest kinnipidamist. Omade ja võõraste vahel tehakse suuremat vahet ja üksteisele loodetakse enam kui madala kontekstiga kultuurides. Jutt käib asja ümber, kuid asjast endast ei pruugitagi rääkida, vestluspartneri ülesanne on kõnelejast aru saada. Eeldatakse, et ka mitteverbaalne sõnum on arusaadav. Mitmetele kultuuridele, kust pagulasi tuleb on iseloomulik suhtlemisel kõrge kontekst, saabutakse aga madala kontekstiga riikidesse. Seega on konflikt juba aimatav. Näitena kõrgest kontekstist võib tuua Prantsusmaad, Hispaaniat ja Aasia maid. Madala kontekstiga kultuurides räägitakse enamasti otse
4.Mis on rahvus, mille järgi määrata inimese rahvus (lk 16-17), mida kujutab endast multikultuursus (lk 19) Rahvus on kuulumine kindlasse etnilisse rühma. Rahvust saab määrata emakeele, territooriumi ja esivanemate järgi. Multikultuursus ühiskond, kus on koos mitu kultuuri, millega kaasneb erinevate kultuuride, traditsioonide ja kommete mõistmine. 5.Mida nimetatakse ühiskondlikeks väärtusteks (lk 20), mille poolest erinevad üksteisest individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides olulisteks peetavad väärtused (lk 21), mis kujundab inimese väärtushinnanguid (lk 23) Ühiskondlikud väärtused on haridus, ausus, usklikkus, lasterohkus, julgus ja jõukus. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad ning oodatakse, et inimene hoolitseks ennekõike vaid enda ja oma lähedaste eest. N: Inimesed tahavad olla ainulaadsed ja sõltumatud või inimesed tahavad teiste hulgast välja paista ja olla teistest edukamad (omavaheline võistlus)
Kui kõneleja võõrkeele grammatikas eksib, siis mõistetakse, et rääkija on võõramaalane, ent kui rääkija valdab võõrkeele sõnavara ning grammatikat, kuid rikub keele vestlusnorme, ei pea vestluspartner eksimust mitte keeleveaks, vaid rääkija personaalseks puuduseks. 1. KULTUURIERINEVUSED UURINGUTES Kultuuris on võimalik eristada tegelikke ja stereotüüpseid erinevusi. Tegelike erinevuste puhul mõõdetakse eri kultuurides elavatel inimestel mingit näitajat ja saadud tulemuste põhjal kõrvutatakse kultuure. Mis näitajat võrdluses kasutatakse, on seejuures kriitilise tähtsusega ning peaks olema üsna ilmne, et see, mis on oluline ühes kultuuris, ei pruugi olla tähtis mõnes teises. Siiski on viimasel paarikümnel aastal tehtud mitmeid uuringuid, mis käsitlevad mingit kindlat omadust kümnetes kultuurides üle maailma. Stereotüüpsed erinevused põhinevad sellel, mida teised (teiste kultuuride esindajad)
iseärasustele ning erinevustele, kuigi suures plaanis on neil ka palju sarnaseid jooni. Seetõttu ei saagi nendest riikidest rääkida kui ühest suurest Vana-Idamaast. Üldiselt saab tuua Vana Idamaade tunnusjoonteks maaeraomandi puudumise, omandi kogukondlike vormide säilimise ning kunginga despootliku võimu. . (Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" 1949: 6, 8) Vana-Idamaade kasvatuskultuuri ajaloost Nii nagu teisteski iidsetes kultuurides, nii sai ka Vana-Idamaal riigieelsel ajal lapsest sündides sugukonna lastegrupi liige ning tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Lastegrupp oli kõige tihedamalt seotud sugukonna naiste grupiga, kuni nad jõudsid ikka kus neil tuli läbida initsiatsiooniriitus, mille läbinud tütarlapsed liitusid naiste ning noormehed meeste gruppidega ning selleks ajaks olidki nad omandanud kõik eluks vajalikud teadmised ja töövõtted. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas,
1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes
kui üks inimene Suur võimudistants on iseloomulik suurpere ja kogukonna kultuuridele, kus klassi ja kasti sotsiaalne struktuur määrab osasaamise võimu ja rikkuste jaotumisest. Sellistes ühiskondades moodustavad eliidi näiteks firmajuhid, kes on saanud oma koha, mitte saavutuste ja pädevuse tõttu, vaid perekonna positsiooni MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (HOFSTEDE): orienteeritus saavutustele või hoolitsusele Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga e feminiinsetele väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem
Hoolimata sellest, et selliseid abielusid on palju, tuleb kindlasti arvestada kasvatuslike erinevustega ning enne abielusse tormamist rääkida selgeks kõikik võimalikud karid. Seegi ei tähenda, et sellises abielus vaid probleemid olema peaksid, probleeme on igas suhtes; abielu teisest riigist inimesega võib olla nii probleemne kui ka anda juurde palju uusi kultuurilisi teadmisi. Mõeldes abielule välismaalasega, võibki esimeseks komistuskiviks saada pulmapidu, sest erinevates kultuurides peetakse pulmi erinevat moodi. Abielludes samast riigist ja usust inimesega on enamasti peamine küsimus vaid selles, et kas peetakse suur ja uhke pulmapidu või vaid lähedaste inimesega aga mõeldes abielule teisest kultuurist inimesega, on küsimusi alates sellest, kuidas ämm ja äi teisest riigist kohale lennutada kuni selleni, et kas teha traditsiooniline eesti pulm või on vaja enne pulma läbi viia teetseremoonia ja nii edasi...
kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule
Tänapäeval on muidugi maailm edasi arenenud, kuid kindlasti on mingid mõjud veel ka tuntavad vanematest ajalooperioodideks. Usun, et isegi kui me seda endale ei teadvusta, järgime me tegelikult siiski juba esivanemate poolt tähtsaks peetud tegevusi meie kõigi jaoks olulistes tegevustes... Kasutatud kirjandus · Patterson, C. (1998). The Family in Greek History. Harvard University Press, 286 lk · Tilk, M. (2003). Kasvatus eri kultuurides 1.osa, 288 lk · Tilk, M. (2004). Kasvatus eri kultuurides 2.osa, 512 lk · Tilk, M. (2006). Kasvatus eri kultuurides 3.osa, 479 lk · www.crystalinks.com/greekculture.htm [17.okt 2010]
Võimudistants 1) Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust 2) Tudengid peavad tähtsaks autoritaarseid hoiakuid. 3) Juhid otsustavad autokraatlikumalt 4) töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. 5) Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. 6) Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides 1) juhid konsulteerivad alluvatega enne otsustamist 2) töötajad ei hinda ranget järelevalvet. 3) Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. 4) Neid tendentse täheldatakse Austrias, Iisraelis, Taanis ja Uus-Meremaal. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Suure ebamäärasuse taluvusega kultuurides: 1) rangem ühiskond
Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamasti tseremoniaalsetel puhkudel kasutatava tervituse nimi hongi.
tuhka, nii et mustad söetükikesed sinna kinni jäid ja mustri moodustasid. ( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.4. Tätoveerimise põhjused Primitiivkultuurides ja hiljemgi ei tätoveeritud mitte üksnes ilu pärast, vaid see oli ka rituaalne toiming ja sotsiaalse kuuluvuse märk. Ajaloost on ka teada, et paljudes maades oli tätoveerimine kohustuslik. Polüneesias tätoveeriti sundkorras sõjamehi ja suguküpseks saanud tütarlapsi ning noormehi. Mõnedes kultuurides peeti tätoveeringut ka maagiliseks kaitsevahendiks. Enamlevinud oli tätoveerimine Okeaanias, Kagu-Aasias, Ameerikas, Põhja -Aafrikas ja Jaapanis, tätoveerimist tunti ka Hiinas ning isegi Roomas ja Kreekas. 1.5. Tähendus ja sümboolika Iidsed rahvad ei pidanud tätoveerimist pelgalt kunstiks, vaid sellele anti müstiline või maagiline tähendus. Läbi tätoveerimise sai inimene sideme jumalaga, ammutas maagilist jõudu ja määratles enda geograafilise kuuluvuse
emakaõõnest kirurgilisel teel või ravimite manustamise abil. Kunstlik viljastamine: Kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku. Järglaste saamine on eraldatud seksuaalvahekorrast. Elu lõpp Elu lõpu hulka kuuluvad: suhtumine surma, surijapõetus, enesetapp, eutanaasia. Suhtumine surma: Traditsioonilistes kultuurides tajutakse surma pigem muutuse kui lõpuna Läänelikus kultuuris on valdav suhtumine surma eitav: Surma tunnustatakse kui bioloogilist fakti ja eksistentsi lõppu, kuid ei püüta seda mõtestada Elu lõpp Surijapõetus: Kujutlus heast suremisest(kodus lähedaste keskel; valudeta; kui isiklikud asjad on korda saadud) Meditsiinieetikat puudutavad küsimused: tõeütlemine ja konfidentsiaalsus, patsiendi
niivõrd mitmekülgne ja samas köitev ning huvipakkuv nähtus. Usutakse, et teatud isikutel ehk samaanidel on kaasa sündinud, õpitud või üleloomulike jõudude või olendite poolt antud võime astuda ühendusse väljaspool inimeste maailma asuvate jõudude või vaimudega. Tavaliselt toimub see ravimise, ennustamise või mõnele ettevõtmisele soodsate tingimuste loomise eesmärgil. Samaani sotsiaalne positsioon on erinevates kultuurides olnud erinev, nad täidavad eri kultuurides erinevaid ülesandeid ja talle omistatakse mitmesuguseid võimeid. Samuti erineb paikkonniti samaani roll ja mõjuvõim. Samaan on ravitseja, ta viib läbi matusetalitus, ennustab tulevikku, kaitseb kogukonda erinevate hädaohtude eest ja muud. Arvatakse, et samanism on olnud üks vanimaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on samanism pigem levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures.
printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm · Sünd- õitseng on kultuur kitsas tähenduses · Vananemine surm on tsivilisatsioon ehk siis kultuuri hääbumise staadium · Kultuurid on niivõrd erinevad, et erinevates kultuurides elavad inimesed ei mõista üksteist( too näiteid erinevatest kultuuridest ala hiinlased ja eestlased)
Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule
härg. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võistlusi, kuid ka nemad austasid minoilisi jumalannasi. Kreeta ja Mükeene tsvilisatsioonid tekkisid ammu, kuid siiski on nad jätnud ka tänapäeva oma jälje. Kreeta ja Mükeene kultuurid olid üldiselt tihedalt seotud, mis oli tingitud sellest, et elati küllaltki lähestikku ja suheldi omavahel. Vaatamata kõigelele sellele võib leida nendes kultuurides ka omajagu erinevusi, näiteks hindasid Kreetalased rahu, vastupidiselt Kreeklasetele, kes olid üldiselt sõjameelsed. Muidugi oli neis kultuurides ka küllaltki palju sarnasusi, mis oli tingitud sellest, et Kreeklastel oli kombeks võtta Mükeene kultuurist asju üle ja kohandada endi jaoks.
soovitakse näidata: kas seoseid maailmakirjandusega või siis teatud rahvuse kirjandusega. Kirjanduse liigitamine taseme põhjal Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, mis on midagi "ülevat", ja ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. Kõrge keskmine madal kirjandus Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. Hinnang kirjandusele võib lähtuda nt kirjanduse zanrist ja vormist, funktsioonist, stiilist, keelekasutustest jpm. Näiteks peetakse vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste vähem väärtuslikeks. Kirjanduse funktsioonid ja kasutusvaldkonnad võivad samuti seostuda kirjanduse taseme või temale antavate väärtushinnangutega. Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud
tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone (rõõm, kurbus, hirm jne) · Teooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal emotsioonide kujul Jaak Panksepp räägib vähemalt neljast anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvast närviringest: hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe Põhiemotsioonid · Emotsioonide näoväljenduste uurimine eri kultuurides · Kõige rohkem toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide teooria, kus on kindlasti kuus põhiemotsiooni, millele hiljem on lisandunud seitsmes põlgus Põhiemotsioonid (Paul Ekmani järgi) · Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus Ekman, P. (1980). Face of Man: universal expression in a New Guinea village Ekmani järgi saame põhiemotsioone ära tunda · järgmiste tunnuste alusel:
VÄÄRTUSED mõiste, tsitaadid Väärtusteks nimetatakse printsiipe või standardeid, mida inimesed individuaalselt või kollektiivselt kasutavad, otsustamaks olulise üle elus (McEwan, 2001). Väärtused eksisteerivad sotsiaalsete sidemete ja suhtluse kaudu ning võivad seetõttu eri kultuurides varieeruda (Fisher & Lovell, 2003). Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idee või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab olulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on
kogemusi. Inimesed on nii kultuuris sees, et käituvad alati kultuuriliste aktoritena (cultural actors). Kultuurid sünnivad nendes elavate inimeste interaktsioonide tulemina ja samas kujundavad kultuurid seda, kuidas inimesed tegutsevad. Sambia üleminekuriitus ja seksuaalsus. Millised seksuaalsuse aspektid on universalismid? Seksuaalsed motiivid vormuvad kultuurikontekstis. Neli universaalsuse taset: - Nonuniversals - kognitiivne vahend, mis ei ole kõikides kultuurides, ei kasutata sama probleemi lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (abacus reasoning, numerical reasoning). - Existential universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, aga ei kasutata sama probleemi lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (intrinsic motivation). - Functional universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, kasutatakse sama probleemi
Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vajalik raha AKTUAALSED JA POTENTSIAALSED PROBLEEMID Jagatud nelja gruppi: -sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus seoses eritamisega -muutus eritamisharjumustes -muutus eritamisviisides -keskkonna ja rutiini muutus
Seksuaalsus ja ühiskond Mis see on? Seksuaalsus on inimeste käitumine, eelistused, vajadused, moraal ja kultuur Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskond on ka taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis. Seksuaalsus ja kultuur Traditsiooniliselt on religioon olnud seksuaalsusega seotud normide ja väärtuste peamine kujundaja. Erinevates kultuurides on suhtumised naistesse ja meestese erinevad ja samuti ka suhtumine seksuaalvähemusse. Paljudes Euroopa riikides tähtsustatakse seksuaalsuhete puhul eelkõige vaba tahet ja turvalisust. Seksuaalsus ja meedia Seksuaalsuse tõlgendus meedias ja seksuaalsus reaalselt kipub rohekemal või vähemal määral erinema. Meediasõnumite ajel võib tärgata soov kogeda seksuaalkogemusi, ilma ise seesmiselt valmis olematta. Ül. Vihikusse kirja panna
Rahvuslikud stereotüübid on õiged suurelt kauguselt ent mitte isiksuse tasandilt. Kui sõidame külla Hispaaniasse, siis võtame lisaks rahale ka arvamuse, millised need hispaanlased on. · Me kinnitamse neile alateadlikult mõne sildi, mille poolest nad eestlastest erineda võiksid. · Viibides pikemalt, selgub, et inimeste kui isiksuste omadused on ikka samasugused nagu eestlastel. Isiksuseomadused on suuresti päritavad ja korduvad eri kultuurides. · Üldjoontes on nad elu jooksul muutumatud ning seotud kindlate geenide, hormoonide ja aju aktiivsuse tunnustega. · Peegeldavad tegelikke erinevusi, seda, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad ja käituvad, kuid rahvusliku iseloomu stereotüübid tunduvad olevat sotsiaalsed konstruktsioonid. · Uuring näitab, et väärad on väited, justkui peegeldaks rahvuslike iseloomu erinevused etniliste ja kultuuriliste rühmade geneetilisi erinevusi.
Mäng ei ole ülesanne ega kohustus. Mängu mängitakse iseendale. Läbi kultuuriloo selgitab Huizinga rollimängu ehk avatud simulatsiooni osatähtsust õppe- ja kasvatustöös. Mäng on suhtlemisoskuse, eneseteadvuse, õpimotivatsiooni ja aktiivsuse arendamise vahend. Luues lapsele mängu korraldamiseks vajalikud tingimused, saab ta kujutluses rahuldada tegelikkuses teostamatud soovid. Huizinga vaatleb ka mängu rolli inimkonna ajaloo eri ajastutel, selle osakaalu ja tähtsust erinevates kultuurides. Mõistes ajastu olemust, suudame paremini mõista ka mängu osatähtsust ja mõju meie kultuuri ja ühiskonna kujunemisele ning omakultuuri arengule. Mäng on omane igale ajastule. Mängu allikaks on imitatsioon ja kogemused. Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast
Väikestele tüdrukutele meeldib, kui neid printsessideks kutsutakse printsessid on ilusad ja neid armastatakse. Suuremaks saades saab aga selgeks, et ilu on suhteline. Ilu mõiste muutub ajas ja erinevates kultuurides. See, mida peeti ilusaks sadu aastaid tagasi, erineb tänapäevast tunduvalt. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Erinevatel ajastutel on mõistel ilu olnud erinev tähendus. 50ndatel oli lopsakate kurvide
PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid -- mandalad. Areng ise poole on spiraalne, läbi teadvuse ja mitteteadvuse, meheliku (animus) ja naiseliku (anima) alge jne. Isenemist määravad kõigile inimestele universaalsed, sünnipärased rajad, kujundid ja motiivid, mida Jung nimetab arhetüüpideks ja mis moodustavad kollektiivse alateadvuse.
paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomustab piklik keha ning lpuste ja paaris- ning paaritute uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lpusepiluni), kereks (viimasest lpusepilust prakuni) ja sabaks (prakust keha lpuni). Kaladena ksitletakse tavaliselt klasse sstikkalad, srsuud, khrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad.
kui nüüdisaja unenägudes. Näit. lind, kaks omavahel põimunud madu (kreeka jumala herese valitsuskepi otsas). · Hermes hinge teejuhiks peetud Kreeka jumal, kelle ülesanne oli juhatada surnud allmaailma. Jumala roll kui kahe maailma vahendajana. Algselt tunti teha egiptuses iibisepeaga jumala Thothi nime all. Kepile madude juurde ilmusid ka tiivad ja sellest sai Mercuriuse tiibadega valitsuskepp. · Konarlikud ja viimistlemata kivid usuti muistsetes kultuurides et need on vaimude või jumalate elupaigaks; primitiivsetes kultuurides said neist hauasambad, piirikivid või religioosse austuse objektid. Nn skulptuuri eelkäija kui tarvitus. Paljudes algelistes kivi-pühamutes ei kujuta Jumalat mitte üksik kivi, vaid terve hulk tahumata kive, mis moodustavad erinevaid kujundeid. Näit. Bretagne geomeetrilised kivid, Stonehenge · Loomapildid nende ajalugu ulatub kuni jääajani so 60 000 10 000 ekr.
Ornament on varasemaid ja üldisemaid kunstilise väljenduse vorme, selle algeid oli juba paleoliitikumis. Neoliitikumis saavutas ornament tarbeesemete, ehitiste ja inimkeha kaunistusena suure vormirikkuse. Igal ajastul ja kultuuril on oma iseloomulik ornamendisüsteem (ornamentika). Eriti on ornament arenenud neis kultuuripiirkondades, kus tegelikkuse visuaalne kujutamine on olnud vormilt tinglik: Vanadel Idamaadel, Ameerika vanades kõrgkultuurides, Aasia vanades ja keskaja kultuurides ning Euroopa ornamendiski põhineb suuresti antiigist pärinevail motiividel, mille rakendamine elavnes karolingide ja romaani kunstis. Gootikale on iseloomulikud stiliseeritud taim- ja maavärkornament. Ornament mitmekesistus renessanss- ja barokk-kunstis, tollal hakati trükkima mustriraamatuid. Rokokoo ajal muutus ornament mänglevaks. Klassitsism soosis ranget, peamiselt antiigimotiivilist ornamenti. Historitsism elustas varasemaid ornamendistiile. 19. Ja 20
Hallutsinogeensed seened: Ajalugu: Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene. Paljudes muistsetes hõimudes ja kultuurides kasutasid preestrid ning prohvetid hallutsinogeenseid seeni, et näha nägemusi ja saavutada religioosset sisekaemust. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Enam levinud hallotsinogeensed seened: Kõige sagedamini kasutatav seen Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Tuntud on ka punane kärbseseen(Amanita Muscari). Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa
. Salliv inimene arvestab kõikide inimeste omapäraga, seda läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise. Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades. Sallivuse eesmärgiks on rahumeelne kooseksisteerimine. Sallivus tunnustab inimeste individuaalsust ja mitmekesisust ning vähendab teadmatusest tekkivaid pingeid. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms
Üldiselt on mehe jaoks peamine tegevuse sisu ja tegevuses edu saavutamine, naise jaoks aga inimsuhete emotsionaalne taust. Tunded ja tundlikkus: Naised on enam võimelised tundma seda, mida teised tunnevad teistesse sisse elama (neil on tugevamini arenenud empaatiatunne). Füsioloogilistes uuringutes ei ilmne aga sama suurt erinevust kui see ilmneb verbaalsetes vastustes. See tähendab, et erinevus peitub eelkõige väljendamises - naised väljendavad enam empaatiatunnet kui mehed. Paljudes kultuurides peetakse naisi emotsionaalsemaks pooleks ja neil on lubatud oma emotsioone vabalt väljendada. Agressiivsus: Üldiselt on nii, et mehed käituvad agressiivsemalt kui naised ja suhtuvad ka agressiivsusesse leebemalt kui naised. See erinevus ilmneb juba 2 aasta vanustel poistel ja püsib kogu elu. Uuriti 3-11 aastaseid lapsi 10-l erineval maal vaadeldi nende laste füüsilist vägivaldsust, teiste tõukamist-tõukamist ja verbaalset agressiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
