Kultuurrohumaa
väärtusliku heintaimiku omandanud ja annab
rohkelt väärtuslikku loomasööta. Niisugune
rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna
paarkümmend aastat, kuid nad vajavad
hooldust ja väetamist.
Kultuurrohumaad jaotatakse seal
toimuva tegevuse järgi.
a)kultuurniidud (sealt tehakse heina)
Tänapäeval külvab inimene niitudele just
neid taimi, mis sobivad loomade söötmiseks
kõige paremini.
b)kultuurkarjamaad (seal karjatatakse loomi)
Kultuurheinamaadel on umbrohtudeks kõik
sellised taimed, mida heina hulka ei taheta.
Nad on kas mürgised loomadele, või
vähendavad nad kultuurrohumaa saagikust.
Tüüpilised umbrohud
Ohakas
Tulikas
Koerapöörirohi
Naistepuna
Tüüpilised kultuurid
Timut
Ristik
Lutsern
Loomastik
Kariloomad (kitsed, hobused, sead,
lambad, veised)
Tekkimine
Inimese poolt rajatud.
Rajatakse väheviljakatele
turvasmuldadele, mis ei sobi intensiivselt