Kreeka ühiskond
omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel.
Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks
ning käsitöökodadeks.
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugused sõjaelemendid.
Peamiselt kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju.
Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi.
Kreetal oli kultusloomast härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumutest aga teame
vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid.
2. oskab iseloomustada arhailist ja klassikalist Kreeka riigikorraldust, ühiskonda ning eluolu
Arhailine periood: Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik
kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon
Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna