Vaarao
oli ennekuulmatu tegu mitte ainult Egiptuses, vaid tõenäoliselt kogu inim-
konna senises ajaloos.
Samal ajal arendas Ehnaton nii teoloogias kui ka riituses egiptlastele võõ-
rast Atoni kui ainujumala kultust. Varasema usundi rikas mütoloogia jäi täiesti
tahaplaanile, asendudes Atoni hümnidega, millest osa oli loonud tõenäoliselt
Ehnaton ise (vt nt Lichtheim 1976: 9699; David 2005: 215217). Atoni templi-
tes polnud pühamuid ega kultusekujusid. Riituse põhiline iseärasus oli asja-
114 www.folklore.ee/tagused
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast
olu, et Atoni ülempreestriks oli Ehnaton ise, kuningas oli jumala ainus maine
esindaja. Erinevalt varasematest riitustest, mida toimetati templites, kum-
mardati kuningat jumalana tema palees (vt Shafer 1997: 180183). Tähtis koht