Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus
Peamine keel oli kreeka keel. Idaprovintsid olid kogu
keisririigi jõukamad alad. Linnades säilis kreekapärane kultuur. Ladina keel levis vähe, olles kasutusel vaid
riigivalitsemises ja õigusemõistmises. Lääneprovintsid Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania ja Põhja-
Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Üksnes Põhja-Aafrikas oli juba Kartaago hiigelaegadest
levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur. Kõikjal mujal olid roomlased aga kultruuritoojad. Suuremad linnad tekkisid alles
Rooma ajal. Peamiseks keeleks oli ladina keel, millest on arenenud neis piirkondades praeguseni kõneldavad romaani
keeled. Lääneprovintsides oli peamiseks elatusallikaks põllumajandus.
2
Latifundiumid peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused, mis levisid lääneprovintsides ja osalt ka Itaalias. Esialgu
annaabi.ee 
