Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
õnnetusetoojad, sest need kured, kes polnud enne inimesed olnud, olid halvad.
Luik oli seotud igasuguste askeesi, kasinuse aga ka iharuse ja seksuaalsusega seotud.
Keltide kultusloom on metssiga leitud kõigist ajastustest igalt poolt kuni Uusajani
välja. Ka Gundestrupi katlal kujutatud. Metssea liha oli ,,kangelase söök". Sõjamehel
võis olla kiivri tipus seapea, metssea nahast rüü jne. Gallidel oli kultjumalus Moccus.
Cernunnos (tõlk sarvekandja) kuj nt Gundestrupi katlal inimkeha ja
hirvesarvedega, kaelakeega, rätsepaistmes, mõnikord habe, sageli kaaslasteks loomad
ja maod. Viljakusjumal. Väga oluline, üks mandri-keldi kõige tähtsaim jumalus.
Oluline ka hirv ning iiri saagades ja müütides tuleb ette hirveks muutumist.
Hobune; hobuse jumalanna Epona.
Sõnnid.
Lõhe võib ujuda vastuvoolu, minna soolasest veest magevette jne, sp peetud
annaabi.ee 
