Eesti esimene üldlaulupidu.
a Kanepi
kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel omaaegselt väga edumeelne kihelkonnakool,
kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade
seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus
koolis ja kirikus.
Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt, kelle hulgas levis otseselt saksa
kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv
lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja
aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein
für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias.
1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda
sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas
annaabi.ee 
