Kirjanduse põhimõisted
kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus.
Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti.
Karakter- kirjandusteose tegelane.
Kompositsioon-teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks.
Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja
pahesid.
Kordus- stilistilne võte, is seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamisel.
Kulmintatsioon- teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt.
Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses.
Kõnekäänd- rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltikult, poeetilises vormis mingi
olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal.
Lugulaul- jutsutav luuleteos.
Lõik- tekstiosa taandreast taandereani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid.
Lõik on proosateksti põhiühik.