Filmi ,,Talvevalgus'' analüüs
punktidel. Üldiselt oli valguse poolest film ühtlane, kuid kõrge pinge ja
emotsionaalsete kohtade peal muutusid varjud
intensiivsemaks ja tõid tänu kontrastile ka pildis
välja pinget.
Näiteks kui härra Peterson ja preester vestlesid, ja
mõlemad mehed olid meie suunas näoga, ja
preester nägi vaid Petersoni selga oli preester
seatud rohkem varju ja Petersoni nägu jooksis
varju ja valguse poolt pooleks, justkui rõhutada
tema sisemist dilemmat.
Või siis kui koolipreili vajus loo lõpu
kulminatsioons palvesse, ja küsis sellelt kellesse ta oli kangekaelselt keeldunud
uskuma, miks ta uskuda ei suuda muutus kaader peaaegu üleni mustaks ja valgeks
jäid vaid vaevu naise oma näo profiil. Taas rõhutades tegelase enda moraalset
dilemmat, justkui pimedus lasukski ta oma mõtetes.