Doris Kareva Luuleanalüüs
selle avastamine.
Samuti igatsus, kurbus ja lootus
on paljudes luuletustes.
Kuid ma tundsin: sääl all keegi on,
Kes kähiseb, ägab ja kiljub.
Tahtsin tõelusse, temani murda,
tahtsin toetada, toita ja joota.
Kuid kui kohtasin pilku pilkkurba
ja metsikut peeglis, siis lasin
tal langeda.
Liig oli loota.
Väga paljud luuletused on veel
väga jõulised ja julged ning
kirglikud.
Küll mina hingasin hõõguvi huuli,
hõrku ta kullendust januga jõin.
Küll mina kuulasin. Kõnelus voolas,
mina ta valgusse huljuma jäin.
Siis Sinu silmad ilmusid – ime! –
riimusid, ristusid – lummuslik lein! –
küll meie mõistsime. Naljakalt,
nukralt
põimusid sõrmed, ma leekima lõin.
Mõned luuletused on aga lausa
sünged ja kirjeldavad elus
Nälg jaolevaid
iiveldus -halbu
nemadasju
käivad,
käe alt kinni, näe, tänaval,
näe, nad suisa suudlevat näivad