ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega
TÖÖSTUS Mäetööstus tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega (eesmärk kvaliteedi tõstmine). Metallurgia on tootmisharu, mis tegeleb metallide ja metalli sulamite tootmise ning toodete valmistamisega. Maak on maavara, mis sisaldab metalli. Sekundaarset toorainet e. vana metalli kasutatakse, kuna maakide varud hakkavad otsa saama ja ümbertöötlemine on odavam. Kullavaru - Keskpanga riigikassa või krediidiasutuste käsutusel olev kuld, kas kangide või müntidena. Neid kasutatakse valuuta stabiilsuse tagamiseks. Kõrgtehnoloogia on kaasaegne tehnoloogia haru, mis eeldab kõrget haridust taset ja arenenud tehnoloogiat. Hõlmab mikroelektroonikat, arvutite tootmist, robotitehnikat, geeni tehnoloogiat ja ravimitööstust. Metallid on inimesele väärtuslikuks tooraineks, sest nad on: · hästi töödeldavad · head elektrijuhid
väävelhappe abil. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Ehkki maailma kullatoodang (ilma NSV liiduta) on nüüdisajal u. 1500 tonni aastas, ei lõpe maailma kullavaru veel nii pea, sest üksnes maailmamere vesi sisaldab kulda ligi 8 miljonit tonni (0,01--0,05 mg/t). Alates 1880ndatest on Lõuna-Aafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud Lõuna-Aafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist.
5)sünteesib valke-ribosoom 6)sorteerib valke-golgi kompleks 7)sisaldab pärilikku infot-kromosoom 8)aitab kaasa raku jagunemisele-tsentrosoom 9)on valkude liikumisteeks-tsütoplasmavõrgustik 10)kannab aineid rakus edasi-tsütoplasma kui rakk oleks riik, siis millised raku osad oleksid: 1)elektrijaam-mitokonder 2)riigipiir-rakumembraan 3)valitsus-rakutuum 4)vabrik-ribosoom 5)teedevõrk-tsütoplasma võrgustik 6)lado-golgi kompleks 7)prügimägi-lüsosoomid 8)panga kullavaru- kromosoom taimerakk: eripära:rakukest(on paksme ja tugevam kui rakumembraan)(koosneb peamiselt tselluloosist) rakukesta ülessanded:annab kuju ja tugevuse,kaitseb, aitab seedida vakuool, tähtsus- vee reserv, kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. plastiidid: 1)kloroplastid (värvus roeline) sisaldavad klorofülli toimub fotosüntees 2)kromoplastid (värvus punane, kollane oranz) sisaldavad karotinoide 3)leukoplastid(värvusetud) sisaldavad varuaineid nt: tärklis
8 tonni kulda, umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja (kokku kogutuna saaks sellest umbes 20 meetrise küljepikkusega kuubi). Võrdluseks: näiteks rauda tuuakse iga aasta maa alt välja 999 miljonit tonni. Siiski ei tohiks maailma kullavaru veel nii pea lõppeda, sest üksnes maailmamere vesi sisaldab kulda ligi 8 miljonit tonni (0,01--0,05 mg/t). Seda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides). 9 Kokkuvõte Kuld on inimkonna ammune tuttav, mis ei ole olnud mitte kunagi meie sõbraks, ning mis on toonud palju õnnetust ja häda, kuid on sellest hoolimata saanud suure kuulsuse ja külgetõmbava jõu
a. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga b. tagab USA kaupade hinnalanguse Eesti turul c. põhjustab USA kaupade hinnatõusu d. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele 7. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard: a. näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks b. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas d. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani 8. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. kui SKP väärtus suureneb b. välisinvesteeringute puudumise tõttu c. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele d. kui sissetulekud vähenevad 9. Kaubavahetuse bilanss: a. jääb igal juhul samaks, sõltumata sellest, mis juhtub rahaga b
b. *???? väheneb, kuna nõudluskõver nihkub graafikul vasakule c. suureneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse suurenemise suunas d. * väheneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse vähenemise suunas 23. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard: a. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani b. näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas d. * toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni 24. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. välisinvesteeringute puudumise tõttu b. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele c. kui SKP väärtus suureneb d. * kui sissetulekud vähenevad 25. Monetaarpoliitika: a. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist b. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist c. * tugineb rahandusministeeriumi tegevusele d
eurooplasi Väikseim sündimus LadinaAmeerikas Keskkonnakaitse suurim probleem on jõgede suurenev reostus Ajakirjanduses tagab põhiseadus täieliku sõnavabaduse Keskmine eluiga on 72.a, see on selle piirkonna pikim Pealinn: Venezuela Caracas Rahvaarv: 28,1 mln Rahaühik: boliiviar Riigikeel: hispaania keel Pindala: 916 445 km2 Iseseisvus: 1830.a Majanduse tugevad küljed: Suurim naftavaru väljaspool LähisIda Väga suur kivisöe, boksiidi,rauamaagi ja kullavaru Orinoco deltas toodetava uue bituumenirikka kütuse, orimulsioni edukas kasutuselevõtmine Suured välisinvesteerigud kõikides majandussektorites Maailma edukaim kvaliteetse alumiiniumi tootja Majanduse nõrgad küljed: Hiigelsuur ja kohmakas riiklik sektor Hoolimata naftabuumiaegsest jõukusest on ühiskondlik teenindus madalal tasemel ja selle haldamine kohmakas Infrastruktuuri põhilülide uuendamine on lootusetult hiljaks jäänud Üldine maksudest kõrvalehoidmine
Mittelikviidseiks osutunud laenude refinantseerimise katsed ebaõnnestusid. Kriisi süvendas riigitulude alalaekumine maksuaparaadi puudulikkuse tõttu ning kogu rahvamajanduse madalseis. [4] Keskpanga katsed katta kasvavat laenunõudlust ja riigieelarve puudujääki pangatähtede täiendava emissiooniga (lisaks käibes olevaile riigikassatähtedele) tingisid kasvava nõudluse välisraha järele, mida pank, säilitamaks marga kurssi, suutis rahuldada vaid kullatagavara arvelt (kullavaru kahanes 15 mln. kuldrublalt 2,5 mln. kuldrublani). Kokkuvõttes viis see marga pideva nõrgenemiseni. [4] Eesti Panga esimese tegevusperioodi kriis näitas selgelt, et majanduse niivõrd mahukas finantseerimine ei võimaldanud keskpangal tõhusalt täita panga esmast funktsiooni - raha stabiilsuse tagamist. [4] 4.2 1925-1926 Teel stabilisatsioonile, ettevalmistused reformideks 1925. a. oktoobrist kuni 1926. a. novembrini juhtis Eesti Panka presidendina Artur Uibopuu. [4]
mail. Esialgu on Eesti mark seotud kehtestatud kursiga teiste valuutadega, kuid Eesti marga sisuline definitsioon puudus, seetõttu oli tema ainsaks väärtuseks nõudmise ja pakkumise tulemus. Kuna sisulist definitsiooni pole, hakkab marga väärtus langema. Langusele aitas kaasa riigikassa, kes pidevalt raha juurde trükkis. Esimesid tõsised raskused tekivad 1923. aastal kui ei suudeta hoida marga ja USA dollari kurssi. Otsustatakse olukorra päästmiseks realiseerida kullavaru. Tehakse ettepanek võtta välislaenu, kuid valitsus loobub sellest mõttest, kuna oldi seisukohal, et ükski riik sellises olukorras Eestile laenu ei anna, mis halvendaks veelgi riigi mainet ja tema olukorda. Sellele järgnes rahvsuvaluuta järsk langus, mis muutis vältimatuks uue valuuta kasutuselevõtu ja nii viiaksegi läbi rahareform. 1. Jaanuaril 1928 jõustus uus rahaseadus ning samast ajast lasti käibele Eesti kroon, mis asendas senist sadat marka. Eesti kroon seoti Rootsi
Lääne-Eur suunas, eesmärgiga ühendada Vene revol Saksa revol-ga. Lisaeesmärgiks teel Sm-le ette jäävad äsja loodud väikeriigid taasühendada Vm külge. Enamlaste jaoks 1918 kevadel ja suvel oli kõige ohtlikum olukord kujunenud välja idarindel. Sealsed valged liikusid uuralitest edasi Volgamaadele, jõuti Volgamaale, hõivati muuhulgas Simbirski (Lenini sünnilinn), Tšehhoslovakkia korpus vallutas Kaasani, nende kätte langes tsaaririigi kullavaru ja Moskvani jäi veel u 400 km. Moskva langemise vältimiseks rakendasid enamlased al 1918 maist tõsisemaid vastuabinõusid. Trotski, kes oli pärast Bresti rahulepingu sõlmimist jäänud töötuks, määrati Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimeheks ning Sõja- ja mereasjade rahvakomissariks (sõjamin). Trotski algatas kohe Punaarmee reorganiseerimise. Seni oli võetud vaid vabatahtlikke ja sedagi kahe enamliku partei liikme soovitusel, ta alustas kohe ulatuslikke värbamisi