Muinasaja matmiskombed
teada.
Eelrooma rauaaeg 500 eKr.- 50 pKr. Sel perioodil hakati matma
tarandkalmetesse. Need olid kiviridadest või müüridest. Nelinurkse kujuga, laius
oli 1-2 m ja pikkus 2-3 m. Surnud maeti tarandmüüride vahele. Vahel maeti
surnud ka põletatuna.
Keskmine rauaaeg (450-500 pKr.) ja viikingiaeg (800-1050 pKr.) maeti ka
surnud vanadesse tarandkalmetesse. Tehti ka uusi kivikalmeid, kuid need
kujutasid endast ilma selge konstruktsiooniga kivivaresid. Surnule pandi kaasa
kullatuid esemeid. Kagu-Eestis levisid kääpad põletusmatustega. Kääpad oli
liivast kuhjatud. Selle all olid põletusmatused väheste panustega. Hilis rauajal
(1050-1200 pKr.) matmiskombed ei muutunud oluliselt. Kasutati ikka kalmeid ja
kääpaid.
Sellest järeldan ma,et matmiskommetes oli suuri läbimurdeid ja oli ka
aega kui muutused oli väiksed. Suurim muutus toimus nooremal pronksiajal kui
kasutama hakati kivikirstkalmeid.