Rauasulamid malm(2-5% C) teras (kuni 2% C) roostevaba teras (lisandiks Cr) Vasesulamid pronks (Cu - Sn) melhior (Cu - Ni) messing ehk valgevask (Cu - Zn) uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Alumiiniumisulamid: Duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus Suhteliselt suur tihedus (kerg- ja raskmetallid) Suhteliselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Peegeldusvõimeo Plastilised IV. Aatomi ehitus V.
· Melhior vasest ja nikklist(usikad ja kellatetailid) · Messing e valge vask ( tööstusesemed) · Uushõbe e alpaka tsink nikkel ja vask(lusikad jne) Eesti sent sisaldab 93% vaske, 5% Al, 2% Nikkilt. Alumiiniumisulamid · Dur alumiinium al, vask magneesium mangaan(lennukiehituses) · Silumiin vask al räni(autoehitusel) Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et esemed oleksid tugevamad segatakse vase või hõbedaga. · Kullasulamid sisaldavad enamasti lisaks kullale veel hõbedat või vaske, · hõbedasulamid vaske. Sulami kulla või hõbedasisaldust tähistatakse vastava prooviga. Üks enam kasutatavaid ehete jms valmistamiseks on prooviga 583, st sulam sisaldab583 ehk 583% puhast kulda. Tina ja elavhõbeda sulamid · Joodis e jootemetall sisaldab tina ja pliid. · Hõbeamalgaam sisaldab elavhõbedat ja tavalist hõbedat.( varasematel aegadel kasutati hammaste ravumisel plommimaterjalina).
........................................................................................................... 4 2.Omadused................................................................................................................... 5 3.Kulla tootomisest ja kasutamisest............................................................................... 6 3.1.Kasutusalad........................................................................................................... 7 3.2.Kullasulamid.......................................................................................................... 7 3.3.Levik...................................................................................................................... 7 4.Biotoime...................................................................................................................... 8 5.Mõju keskkonnale........................................................................................................ 9 6
Kuld muutub selle sajandi jooksul tehnikas üha olulisemaks. 75% kogu maailmas eales kaevandatud kullast on kaevandatud alates aastast 1910. KULD LOODUSES Keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mida on umbes 100 korda rohkem kui merevees Looduses leidub ka 20 loodusliku kullaühendit millest paljud on kullasulamid Nendest tähtsamad sulamid on : kuld ja hõbe (AuAg) kuld ja pallaadium (AuPd) ,kuld ja vismut (AuBi), kuld koos plaatina ja iriidiumiga , kuld ja vask (AuCu), kuld ja telluur (AuTe) KULLA TOOTMINE JA TARBIMINE Tootmine : Kaevandamine : Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla
Jootmine. Joodis. Väärismetallide sulamid: Kulla- ja hõbedasulamid Joodis on madala sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. kullasulamid Joodise põhilisteks koostismetallideks on enamasti tina ja ( Au - Cu, Au - Ag) plii. Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. hõbedasulamid Jootmise olulisemad eelised: (Ag -Cu) · kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad;
Ei tõrju hapetest välja vesinikku 4 Reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O Ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Kuulub väiksema aktiivsusega metallide hulka Ei oksüdeeru õhus tavlisel temperatuuril ega kuumutamisel Soolhape ja lahjendatud väävelhape ei mõju hõbedale Au + 4HCl(konts) + HNO3(konts) = H[AuCl4] + NO + 2H2O Kullasulamid (Au-Cu, Au-Ag) Hõbedasulamid (Ag-Cu) Kõvasulamid (kõvemad, vastupidvamad jne.) Stelliit: 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram Sormaidid: 60% Fe, 30% Cr ja 10% muudest lisanditest (Ni, Si ja Mn) Jootmine. Joodis. Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii
annaabi.ee 
