M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kuigi ehk mitte kuninga sõpradele. Hakkasime siis kõik
minema. Doktor hoidis mu käest kinni; ta oli väga lahke, ei lasknud aga mu kätt
kordagi lahti.
Võõrastemajas läksime kõik suurde tuppa, süüdati mõned küünlad ja loitsuti
äsjasaabunud paar sisse. Doktor ütles kõigepealt:
«Ma ei taha liiga vali olla nende kahe vastu, kuid minu arvates on nad petised ja neil
võib olla kaassüüdlasi, keda me ei tunne. Kui on, siis ehk lähevad kaas-süüdlased Peter
Wilksist maha jäänud kullakotiga oma teed. See pole ebatõenäoline. Kui nad ei ole
petised, siis poleks neil midagi selle vastu, kui me saadame kedagi selle raha järele ja
jätame selle oma hoiu alla, kuni nad tõendavad, et nad on õiged pärijad. Kas pole
nii?»
Kõik olid päri. Arvasin, et kuningas ja hertsog, on paugupealt jännis. Aga kuningas
tegi ainult kurva näo ja ütles:
«Härrad! Sooviksin, et raha oleks alles, sest mul pole kavatsust takistada ausat, avalikku
ja põhjalikku uurimist ses õnnetus asjas