Kurat ja preili Prym
Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas
võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega
proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym
talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega
seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti
üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes
ise oli kõike muud kui kurja meelevallas?
Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme
hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema
eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu
eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada
annaabi.ee 
