M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
See oli lihtsalt hämmastav. Tema
müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad
jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse
oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis,
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema
oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult
kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom:
«Ma võin sulle naha peale anda!»
«Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.»
«Aga ma saan sellega hakkama.»
«Ei, sa ei saa.»
«Jah saan.»
«Ei saa.»
«Ma saan.»
«Sa ei saa.»
«Saan.»
«Ei saa.»
Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom:
«Mis su nimi on?»
«See pole vist sinu asi.»
«Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.»
«Miks sa siis ei tee?»
«Kui sa veel palju räägid, siis teen.»
annaabi.ee 
