Eesti panga ajalugu
laenude refinantseerimise katsed ebaõnnestusid. Kriisi süvendas riigitulude alalaekumine
maksuaparaadi puudulikkuse tõttu ning kogu rahvamajanduse madalseis. [4]
Keskpanga katsed katta kasvavat laenunõudlust ja riigieelarve puudujääki pangatähtede
täiendava emissiooniga (lisaks käibes olevaile riigikassatähtedele) tingisid kasvava
nõudluse välisraha järele, mida pank, säilitamaks marga kurssi, suutis rahuldada vaid
kullatagavara arvelt (kullavaru kahanes 15 mln. kuldrublalt 2,5 mln. kuldrublani).
Kokkuvõttes viis see marga pideva nõrgenemiseni. [4]
Eesti Panga esimese tegevusperioodi kriis näitas selgelt, et majanduse niivõrd mahukas
finantseerimine ei võimaldanud keskpangal tõhusalt täita panga esmast funktsiooni - raha
stabiilsuse tagamist. [4]
4.2 1925-1926 Teel stabilisatsioonile, ettevalmistused reformideks
1925. a. oktoobrist kuni 1926. a. novembrini juhtis Eesti Panka presidendina Artur
Uibopuu. [4]