FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE NR.4 1. Thomsoni aatomimudel J.Thomson 1897a avastas elektroni. Positiivne laeng laias ruumipiirkonnas. Negatiivne laeng seal vahel. Mudel esitati 1904 ning nimetus oli Rosinapuding. 2. Rutherfordi aatomimudel: eesmärk uurida Thomsoni aatomimudel õigsust. Katse kirjeldus: selleks ta pommitas kuldlehte alfaosakestega (He aatomi tuumad, +laenguga). Tulemus: alfaosakesed hajusid kuldplaadilt. Järeldus: Thomsoni aatomimudel ei ole õige, laiali olev positiivne laeng ei suuda alfaosakesi hajutada,seepärast peab pos laeng olema kitsas piirkonnas TUUMAS. 3. Planetaarne aatomimudel: T 10-13cm A - 10-8cm. Mudeli positiivsus: selgitab hästi aatomi ehitust. Negatiivsus: ei selgita aatomi püsivust. Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast peaks ta kiirgama kogu aeg energiat ja aatom peaks lakkama olemast . See on klassikaline füüsika
enam uurima. Spektraalanalüüsi kasut.Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil.Ei mõjuta aine keemilist koostist,piisab väikestest ainekogustest,ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata.Tuleb uuritava aine aur helenduma panna ja spekter mõõta.Spektrid võivad segi minna.Rosinakukkel ja päikesesüsteem-esimesed aatomimudelid, nende ebakõlad.I Thomsoni aatomimudel(kuldlehe pommitamine alfaosakestega)-alfaosakesed hajusid kuldplaadilt,laiali olev pos laeng ei suuda alfaosakest hajutada,pos laeng peab olema kitsas piirkonnas(tuumas).Avastati radioaktiivsus.katse-alfakiirguseallikas küveidis-osakesed pääsesid välja aint otse=läbi tunginud kiired peaxid ühes kohas koonduma,aga Ei.Rutherfordi planetaarne aatomimudel-ei selgita aatomite püsivust.Osakesed peaxid tuumale langema umbes 10-10 sek,aga Ei.Maailm peax koosnema vaid ühest ainest.Elektronvolt.1 elektronvolt on
annaabi.ee 
