käigus sain teada, et fibonacci jada on arvude jada, kus iga arv on võrdne temale eelneva ja üleelneva arvu summaga. Lisaks sain teada, et fibonacci jada on tegelikult peaaegu kõikjal meie ümber. Seega võin öelda, et selle referaadi tegemine oli igati kasulik ega ,,jooksnud mööda külge maha". Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Fibonacci_jada http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldl%C3%B5ige http://blog.photopoint.ee/kuldloige-%E2%80%93-koitva-kompositsiooni- abimees/ http://www.syg.edu.ee/lastevanematekool/lapsevanemale/matemaatika_meie_y mber.html
1)), Defineerimisel on siiski vaja paika panna ka kaks suvalist elementi. Tavaliselt fikseeritakse F0 = 0 ja F1 = 1. Fibonacci arve on uuritud juba 13. sajandist peale. Nimelt saab nende abil üpris hästi kirjeldada paljusid looduslikult kulgevaid protsesse. Samuti on kahe järjestikuse lõpmatusele laheneva indeksiga Fibonacci arvu jagamisel saadav suhe = 1+521, 618034 juba antiigist saati olnud kasutuses kunstis, kus seda peetakse koige harmoonilisemaks suhteks kahe pikkuse vahel (nn. kuldloige). Lisaks on arvud ise seotud mõningate kombinatoorika ja paljude tõenäosusteooria probleemidega (ka praktilise tõenäosusteooria, nt ruletiteooria, börsi liikumise teooriatega), samuti on nad leidnud kasutust informaatikas (nt. Fibonacci otsing, kui parandatud versioon kahendotsingust, mõnede algoritmide keerukuse hindamine). -Nimetatud Leonardo Pisano Fibonacci, 13. saj. itaalia matemaatiku auks. 4
annaabi.ee 
