Igiliikur
tuhandik grammi raadiumisoola. Toru otsa on kinnitatud kaks kuldlehekest nagu
elektroskoobiski. Teatavasti kiirgab raadium kolme liiki kiiri alfa-, beeta- ja
gammakiiri. Antud juhul mängivad peaosa klaasi läbivad beetakiired, mis
kujutavad endast negatiivselt laetud osakeste ( elektronide ) voogu. Raadiumi
poolt igas suunas väljapaisatavad viivad kaasa negatiivset laengut ja seepärast
laadub toru ise vähehaaval positiivselt. See positiivne laeng läheb üle
kuldlehekestele C ja sunnib neid tõukuma teineteisest eemale. Laialiläinud
lehekesed puutuvad vastu ballooni seinu, kaotavad laengu ( vastavatele)
seinaosadele on kleebitud fooliumiribad, mis juhivad elektri ära ) ja langevad alg-
asendisse tagasi. Peagi koguneb uus laeng, lehekesed tõukuvad taas, annavad
jälle oma laengu ballooni seintele ära ning langevad kokku , et uuesti
elektriseeruda. Seade töötab täpselt nagu kellavärk, tehes iga 2--3 minuti
jooksul ühe võnke. Siit ka nimetus " raadiumkell "
annaabi.ee 
