silmapaistvamatesse hauarajatistesse: kiviristkalmetesse. Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete või väiksemate tarbeesemete (nööpide,kammide) valmistamisega. Küllaltki tihdad majandussuhted olid jätkuvalt Skandinaaviaga. Erinevate hinnangute järgi ajavahemikus 2800-500 eKr langes Saaremaale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. Pronksiajal asus selle meteoriidi kukkumiskoha lähistel Asva linnusasula 8.-6.sajandil tekkis ka meteoriidikaatri juurde kindlustatud asula. · Rauaaeg Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud periood saa tänu üksikutele kiralikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka arheoloogilise leiumaterjali aines eelnevast rikkalikum, samuti periood küllaltki pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodiks.
Mõelda veelainetele! NB!!! Intensiivsus ei tähenda edasi kantud kogu energiat, vaid energiat ajaühikus! Lainete peegeldumine on laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda. Laine langemisnurk ja peegeldusnurk on pinnanormaali suhtes võrdsed. Lainete murdumine om laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise. Põhjustatud erinevatest laine leviku kiirustest. Lainete lineaarsus: Visates vette 2 kivi, tekivad mõlema kukkumiskoha ümber lained Kokkusaamiskohas lained liituvad – aine osakese võnkumine on kahe laine summa. Peale kohtumist lained jätkavad sama teed, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Seda käitumise kirjeldust nimetatakse superpositsooni printsiibiks. Lainete interferents on kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke. Osades punktides on võnkumised suuremad kui üksikutel lainetel, teistes väiksemad. Lained liituvad, häirimata üksteist (superpositsiooni printsiip)
annaabi.ee 
