Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala
Tema luulet mõjutas peale filosoofiliste arusaamade ka sümbolism, eriti selle belgia
esindaja M. Maeterlinck. Enno üks põhisümboleid oli ,,kodu", nii tema armas reaalne
Soosaare kui ka kingekodu ja püüdluste lõppeesmärk.
Enno igatsus luule on seotud tema elufilosoofiaga. Lüüriline mina tunneb end
vangistatuna maisesse olemusse, millest otsib väljapääsu lauludes, nagu näiteks ,,Hall laul"
Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele
kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht.
Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või
filosoofilistesse mõtisklustesse.
Uuendusi tõi kirjandusse Enno läbi ballaadiloomingu, kus tema ballaadides oli senise
eepilisuse ja dramatismi asemel tähtsal kohal hoopis lüürika, tundmuslik ja filosoofia. Ta
uuendas ka lastluulet vabastades seda koormavast didaktikast.