*isomeetriline e võrdmõõduline (isomeetria- mx=my=mz)- ristisomeetria, kaldisomeetria *dimeetriline e kahemõõduline (dimeetria- mx=mz; mxmy)- ristdimeetria, kalddimeetria *trimeetriline e kolmemõõduline (trimeetria- mxmymz) risttrimeetria, kaldtrimeetria Moondetegur- lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda suhet nimetatakse lõigu moondeteguriks. Taandatud moondetegur tähendab suurendatud moondetegurit. Ristisomeetria: on ristprojektsioon, kus teljestik on kujutise saamiseks paigutatud ekraani suhtes võrdkaldeliselt. (nurgad telgede kujutiste vahel on 1200). Ristdimeetria: on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Objektist saadakse 1,06 korda suurendatud kujutis. Aksonomeetrilise kujutise tuletamise käik: 1.objekt seotakse ruumilise ristteljestikuga, mille tulemusel objekti iga punkt saab endale kindlad koordinaadid. 2
seos: n1 sin=n2 sin (n1- esimese keskkonna murdumisnäitaja, n2- teise kk. mn.) Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine. Seda on võimalik jälgida kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Vaatleme joonise abil: Kui valguskiir keskkonnast välja ei murdu, vaid pöördub tagasi kk, siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega. Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites. 7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses. Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis.
elutee lõppu. 1. detsembril 1935. aastal sureb Bernhard Voldemar Schmidt Hamburgi hospidalis raske haiguse tulemusena. Ta on maetud Hamburg-Bergedorfi observatooriumi lähedale ning tema hauakivil on sõnad, mis teda kõige paremini iseloomustavad: Per aspera ad astra ( lad k "Läbi raskuste tähtede poole"). 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse 2. 1 Schmidt´i kaamera Tema suurim panus teleskoobiehitusse on 1930. a leiutatud suure vaateväljaga koomavaba (ilma kujutise radiaalse venituseta) teleskoobisüsteem ehk Schmidti kaamera (Lisa 3). Eelmise sajandi algupoolel tõusis päevakorda uue ülevaate saamine kogu taevast selle pildistamise teel ning atlaste koostamine. Tolle aja parimad teleskoobid olid küll head üksikobjektide uurimiseks oma suure lahutusvõime poolest, kuid väga väikese kasutatava vaatlusnurgaga. Väikese vaateväljaga teleskoopide abil ei jõuaks iialgi kogu taevalaotust ära pildistada. Selleks oli vaja suure
Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga
sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 57 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". "Reaalide" või "objektide" all mõtleme siin kas meeleliselt kohalviibivaid argimõistuslikke asju või argimõistuslikke suhteid, nagu kuupäevad, kohad, vahemaad, liigid, tegevused. Järgides oma mentaalset kujutist lehmaraja lõpus asetsevast majast, saamegi maja lõpuks tegelikult näha; saame kujutise täieliku verifikatsiooni. Sellised lihtsad ning täielikult verifitseeritud juhtimised on kahtlemata tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi tõeprotsessi kujusid, kuid need kõik on mõeldavad pidurdunud, mitmekordistunud või üksteisega asendunud esmaste verifikatsioonidena. 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? Rataste ja pommide ja pendli verifitseeritavus on sama hea kui verifitseerimine. Iga
GEOMEETRILINE OPTIKA. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõoelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi.
http://www.abiks.pri.ee LÄÄTSED. KUJUTISE KONTSTRUEERIMINE ÕHUKESTES LÄÄTSEDES. LÄÄTSE VALEM. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha nim läätseks Läätsi, mis on keskelt paksemad kui äärtelt nim koondavaiks. Õhukese läätse paksus on väike võrreldes eseme kujutise kaugusega Kujutise konstrueerimine: kasutatakse kolme kiirt 1) Optilise peateljega paralleelselt langev kiir läbib pärast läätsest väljumist peafookust F (koondav lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis:
lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist. Optiliseks süsteemiks võivad olla igasugused detailid, kus valguskiir peegeldub või murdub. Meie käsitleme ainult ideaalseid optilisi süsteeme, st. selliseid süsteeme, mis annavad esemest sellega sarnase kujutise. Ideaalse op- tilise süsteemi korral vastab igale eseme punktile ainult üks kujutise punkt. Sellist kujutist nimetatakse stigmaatiliseks ehk punktkujuti- seks.
kus n on läätse aine murdumisnäitaja keskkonna suhtes, kus lääts asub. Seda valemit kasutatakse fookuskauguse praktilisel määramisel harva, kuna läätse aine murdumisnäitaja ja kõverusraadiuste määramine on tülikas. Seepärast vaatame järgnevalt lihtsamaid ja praktilisemaid fookuskauguse määramise meetodeid. 1. Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal Õhukese koondava läätse korral (joon. 1) on eseme kaugus a, kujutise kaugus k ja fookuskaugus f seotud valemiga 1 1 1 + = (1) a k f Mõõtes optilisel pingil eseme ja kujutise kaugused läätse optilisest keskpunktist, saab fookuskauguse arvutada ak f= . (2) a +k 2
Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust. Kui valgus levib klaasi nurga all, siis see murdub ühes suunas. Ekraan koosneb kujutist salvestavast sensorist. Sensor on seade, mis muundab vastuvõetava signaali elektriliseks
Fotoaparaat Pildistamine fotoaparaadiga on eseme kujutise jäädvustamine valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi osad Fotoaparaat on valguskindel kamber,selle esiosas on üks või mitu läätse,mis moodustavad
teine teisel pool 17. fookuse v näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nim läätse fookuskauguseks. Koondaval läätsel on see positiivne, hajutaval negatiivne suurus 18. läätse optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m 19. tõelist kujutis on võimalik ekraanile tekitada, näivat ei ole 20. kujutise konstrueerimine on kujutise asukohha leidmine eseme asukoha ja läätse fookuse abil 21. koondava läätse korral on läätse valem 1/a+1/k=1/f, kui on tegemist näiva kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne 22. hajutava läätse korral on läätse valem 1/a-1/k=-1/f 23. joonsuurus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest mõõtmistest, kusjuures s=k/a 24. luup on koondav lääts, mis annab esemest näiva päripidise suurendatud kujutise
KONDENSEERUMINE Q = Lm AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = rm Kujutise konstrueerimine kumerläätse korral. AB ese, A1B1 selle kujutis. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne;
läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm Silma ehitus Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on äärmiselt oluline ülesanne: võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kepikesed võimaldavad nägemist nõrgas valguses. Kolvikesed aga vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Vaatenurk
Kuni 1000 korda. 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. -> 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsioon piirab lahutusvõimet, sest tegelikult koosnevad kõik kujutise punktid difraktsioonirõngastest. 5. Mida nimetatakse lahutusvõimeks? Lahutusvõime on minimaalne kahe objektil oleva punkti vaheline kaugus, mille korral võib neid veel eristada kui eraldiasuvaid. 6. Mida nimetatakse sügavusteravuseks? Sügavusteravus on objekti paksus, mis on suurendatud kujutises üheaegselt terav. Või teisiti kujutise kauguste piirid, milles ekraaniliigutades objektikujutis jääb teravaks. 7. Milline lääts on õhuke?
fotosid (8bit / 256 halli väärtus) Ka värvipilte võib skaneerida 8bit-ga ja salvestada nagu hallskaala pilte või 24bit-iga ning pärast jagada kolme väljavõttesse igaüks 8 bit- i, millest ühte kasutatakse. Tuleviku võimalus on, on, skaneerida 24 bit-ga ja arvutada “segatud” monokroomse pildi kasutades tuntud valemit: Halltooni väärtus = 0.3*punane + 0.11*roheline + 0.59*sinine 4.Digitaase kujutise saamine kujutise sensorite abil Kui traditsioonilised kaamerad kasutavad kujutise saamiseks ja säilitamiseks filmi, siis digitaalsed kaamerad kasutavad (pidevat) 3D seadet, mida kutsutakse kujutise sensoriks. Sensori definitsioon ehk Anduri definitsiooniks võiks olla – seade, mis avastab, salvestab end mõõdab füüsikalise suuruse (valgustundlikke dioode) ja edastab selle elektrisignaalina.
meid liigselt tegelema arvutiga. Usun, et paljud tänapäeva inimesed, ka mina nende hulgas, ei suudaks olla enam ilma arvutita ja internetita. Kindlasti põhjustab arvutisõltuvus ka ülekaalu. Arvutis olles saab aega parajaks teha ja igavust peletada, aga kõik see aeg, mil me töötame arvutiga kahjustab sama aeg ka meie tervist. Kõige rohkem mõjutab arvuti meie silmi ja nägemist. Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist tööreziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, aga see möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära ühelt poolt monitori tehnilised näitajad, teiselt kasutajapoolsed seaded. Kaua arvutis olles võib tekkida ka peavalu. See võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses
On kokku lepitud, et suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Esimeseks keskkonnaks nimetatakse seda keskkonda, kust valgus tuleb ja teiseks seda, kuhu valgus läheb. Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende ainete absoluutsete murdumisnäitajatega, sest õhu absoluutne murdumisnäitaja on küllalt suure täpsusega võrdne ühega. Kujutise tekitamine läätse abil Optikas me nimetame läätseks läbipaistvat keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Sirget, mis läbib nende kerade keskpunkte, nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes
videokaart on laienduskaart ja seade, mis muudab arvuti m�lus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. v�ib pidada "t�lgiks" , v�tab protsessorilt kahends�steemi andmed, mis p�rast t��tlemist teisendab k�ik andmed pildiks. kujutise loomine kahends�steemi andmetest on n�udlik protsess. 3d kujutise jaoks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. siis see kujundus rasterdakse (t�idetekse j�relej��nud pikslid) seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid. ilma videokaardita oleks vaja teostada suur hulk arvutusi millega arvuti hakkama ei saaks. EGA tuli turule siis sai kuvar l�bi toru analoogsingaali VGA tuli hiljem siis sai otse v�ljastada analoogsignaali k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus.
Trükkimine toimub vare olemasolevatest failidest. Vajaduse korral failid töödeldakse vastavalt konkreetse tellimuse nõuetele. 7. Mis tähendab trükise personaliseerimine ? · ISIKUSTAMINE-mille juures põhilised tekstis olevad andmed muudetakse igas eksemplaris · igale trükisele on selle isiku nimi kellele see läheb 8. Kuidas töötab termosiirde printer ? · saada kujutist kasutades arvutit ja seadmed, kus soojuse mõjul toimub kujutise loomine või ülekanne trükitavale materjalile. 9. Kus kasutatakse jugatrüki trükkimise põhimõtet ? · Laiaformaadilistes trükimasinates, digiproofide valmistamisel · jugatrüki seadmeid võib jaotada oma kasutajate poolest kolme gruppi. · Esimesse gruppi kuuluvad seadmed, mida kasutatakse kodudes ja kontorites. · Teise gruppi kuuluvad laia formaadiga printerid, millede kasutamise põhisuunaks on suureformaadiline reklaam.
1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest Sarvkest katab ja kaitseb silma Ripslihas silmamuna liigutamine 2. Kujutise tekkimine
Olgu antud funktsioon : . Hulga originaaliks nimetatakse hulka, mis koosneb kõigist nendest hulga elementidest, mis kujutuvad hulga elemendiks, s.t. -1()={ | ()}. Räägitakse ka sellest, et funktsiooni määramispiirkonna element on hulga elemendi originaal, kui ()=. Näiteid: 1) Vaatleme funktsiooni ()=2, : . Siis -1({1})={1,-1} ja -1([-10,-5])= . 2) Vaatleme funktsiooni ()=0, : . Siis -1({0})={}. 3) Vaatleme funktsiooni ()=+1, : . Siis -1({0})={-1}. Hulga kujutise omadusi Teoreem 1. Olgu funktsioon hulgast hulka ja ,. Siis 1. ( )= 2. () 3. Kui , siis ()() 4. ()=()() 5. ()()() Tõestus. 1. Vastavalt hulga kujutise definitsioonile ()={ () | }. Kuna aga ükski tühja hulka ei kuulu, siis pole paremal olev tingimus rahuldatud ühegi elemendi korral. Seega on parempoolne hulk tühi. 2. Olgu (). Hulga kujutise definitsiooni põhjal ()={ | [ ()=]}. Seega . 3. Olgu , ja . Väite 3 tõestamiseks tuleb meil vastavalt osahulga definitsioonile
Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis pinnale tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. 2) Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk värdne langemisnurgaga. (joonis)*) Peegeldumisnurgaks nim nurka, mis jääb peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahele. *) Langemisnurgaks nim nurka, mis jääb langeva kiire ja pinnanormaali vahele. 3) Valguse peegeldumisel on vaguskiirte käik pööratav. (Joonised) 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis. 1) Kujutis on näiline ehk ebakujutis. 2) Kujutis on sama suur. 3) Kujutis on peeglist sama kaugel kui ese. 4) Kujutis on samapidine. 5) Kujutise ja eseme vasak ja parem pool on vahetatud. 20. Mida nim sfääriliseks peegliks? Nende liigid. 21. Sfäärilise peegli elemendid. Joonis. 22. Mida nim peegli fookuseks? Fookuseks nim punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglilt peegeldunud kiired, mis langesid peeglile paralleelselt optilise peateljega. 23
Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil. holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult lugemiseks (ROM)
Fotograafia Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. PILT SÜNNIB SUURENDUSKLAASI ABIGA Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis vaevalt me tollal mõtlesime, mida me tegelikult tegime. Ehki juba vanad egiptlased oskasid süüdata põlevat materjali selle pinnale läätse või sfäärilise peegli abil tekkitatava
monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud
Valguse refraktsioon, valguse dispersioon. Valgus elektromagnetiline lainetus, mis levib vaakumis kiirusega ligikaudu 300 000m/s. Valguse kiirus sõltub ainest, milles ta levib. Nähtava valguse lainepikkus on 40-700nm. Valguse refraktsioon valguse kiire murdumine kui see läheb mingisse teisse keskkonda. Valguse dispersioon valguse lahutamine spektriks kasutades optilisi prismasid. 9. Fotoobjektiivid, nende ehitus ja klassifitseerimine Objektiiv annab esemest ümberpööratud kujutise. Peamised elemendid: raam, läätsed ja diafragma. Objektiivi läätsed on valmistatud spetsiaalse koostisega optilisest klaasist. Läätsesid on objektiivis 3 kuni 10. Vaatenurga järgi võib läätsed jagada kolmeks: · normaalobjektiivid (vaatenurk kuni 75o) · lainurkobjektiivid (vaatenurk 75o-100o) kasutatakse aerofotode tootmiseks · ülilainurkobjektiivid (vaatenurk üle 100o) Diafragma seade, mis piirab optilist süsteemi läbivat valgusvoogu. Jaotus:
Fotograafia Põhimõisted Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. 1834: Henry Fox Talbot loob püsivad pildid paberile,
Printerid Elise Kasak Mis on printer? Arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid:
Amblüoopia Tanel Tsirp 9.Klass Amblüoopia - Laisa silma sündroom Mis see on? Kahe erineva suurusega kujutise teke Kahe kattuva kujutise teke Silmade ebavõrdsus ehk aju ,,unustab`` Esinevus 1,3% koolieelikutest 1,2-2,9% koolilastest 2-4% täiskasvanutest Tekkepõhjused Strabism ehk kõõrdsilmsus Anisometroopia silmad on erineva nägemisteravusega Katarakt ehk läätse hägustumine Ptoos ehk ülalau allavaje Toitumine Sümtomid ehk Avaldumine Häiritud on stereonägemine Ühes või mõlemas silmas esineb nägemishäire Midagi vaadates pööratakse ebaloomulikult pead objekti poole
Läätse optilist tugevust tähistatakse tähega D ehk optilise tugevuse valem on D = 1/f. Läätse optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria ( lühend 1 dptr).Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 meeter: 1 dptr = 1/1m. Et leidafookuskaugust, tuleb avaldada see optilise tugevuse valemist: f = 1/D. Eseme kujutis on mõne optilise seadme (peegel, lääts, silm,...) poolt tekitatud esemega sarnane pilt. Olümpiaadil tuleb tavaliselt leida kujutise asukoht, kui on teada eseme enda asukoht, või vastupidi. Kujutised jaotatakse 1) tõelisteks ja 2) näilisteks. 1) Tõeline kujutis. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pärast optilise süsteemi läbimist ühte punkti, siis on tegemist tõelise kujutisega. Tekib kumerläätse ja nõguspeegli korral. Saab projitseerida ekraanile. 2) Näiline kujutis. Kui punktist A väljunud ja optilist süsteemi läbinud kiirte
greifer, paberi kaugus serva suhtes, maksimaalne lubatud trükipind ning vajalikud märgid. Märgid on kahesugused ühed, mis on seotud trükkimisega ning teised, mis on seotud järeltöötlusega. Trükkimisega seotud märgid on registrimärgid (kokkutrükimärgid), värviskaalad, "raiemärk" (rullimasinatel), autoregistrimärgid (juhul kui trükimasinal on seade, mis ise ajab kokkutrükimärgid paika), marke märk (näitab võimalikku kujutise kõikumist paberi paberi suhtes trüki ajal), plaadi kvaliteedikontrolli märk, osavärvi nimetuse ning toote nimetuse märk. Vastavalt trükimasinale võib neid olla erinevaid. Järeltöötlusega seotud märgid on lõike- ja voltimismärgid. Liimköite puhul selja ehk kollektsioonimärgid. Tavaliselt lisatakse need märgid montaazi käigus. Plaadi konfiguratsioonis lisatakse plaadile sellised märgid, mis antud trükimasinaga trükkides peavad igal trükisel olema. Vastavalt programmi
Mikroskoop Koostaja Vladislav Venediktov Juhendaja: Reelika Kaljumäe Iisaku 2009 Sisukord 1.Mis on Mikroskoop ? 2.Natukene Mikroskoobi ajaloost 3.Mikroskoopide ehitus 4.Kujutise tekkimine 5.Infoallikad Mis on Mikroskoop ? Mikroskoop tuleb Kreeka keelest ,,mikros"-väike ja ,,skopeo"- vaatan. Lihtmikroskoop on luup Liitmikroskoop koosneb kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud
originaalsust paberdokumentidel. eriline tint, mis on tundlik magnetvlja suhtes ja kasutatakse teatud mrkide trkkimiseks originaaldokumendile. LIIGITADA: tooneriphised vedeltindi tahke tindi vrvisublimatsioon tindita TOONERI - laserprinter prindib kiiresti krgkvaliteetset teksti ja graafikat. kasutab kserograafilist printimisprotsessi, lasirkiir projekteerib elektriliselt laetud trumlile. kuiva tindi elektrostaatiliselt laetud osakesed jvad trumli laetud alade peale. seejrel prindib trummel kujutise paberile ja kuumusega mis pletab tindi paberile. kige kiirem printer on infoprint 4100 mis suudab printida 1440.tstuslik printer. vrvilaserprinteris kasutatakse nelja vrvi toonerit:cyan,magenta,kollane,must kutsutakse cmyk mudeliks. PLUSSID JA MIINUSED: printimiskkirus on palju suurem kui tindiprinteriel lasterprinteriga printimine on kvaliteetsem ja tpsem kui tindiprinteril tooneri kasutamise tttu on vljaprinditavad lehed kuivad vajavad vhem hooldust kui tindiprinterid MIINUS
Kaldkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge ühe ja sama teravnurga all. 86. Kuidas tekib tsükliline pind? Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Järelikult saab tsüklilise pinna iga punkti kohalt teha tasandilise lõike, mille kuju on ringjoon. 87. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? Kujutis konstrueeritakse punktide ristkoordinaatide järgi teljestiku kujutise baasil. Kujutamismeetodit, mille abil luuakse objektist piltlik kujutis, nimetatakse aksonomeetriaks. 88. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel; b) telgede moondetegurite vahekorra alusel? a) rist- ja kaldaksonomeetria b) a) Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised (mx = my = mz). * 2) b) Dimeetrilised ehk kahemõõdulised (mx = mz; mx my )
Nõguslääts nim. Mis on keskelt õhem kui öörtelt, hajulääts.vaadates läbi nõgusläätse näeme vähendatud ja õiget pidi kujutist. Valgustades nõgusläätse paralleelsete valguskiirtega hajuvad nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f Kui on tegemist koondava läätsega siis f = + , kui nõguläätsega siis F = - Kui kujutis on tõeline siis k = + , kui kujutis on näiv siis k= - Optiline tugevus tavaelus kasutatakse seda fookus kauguse asemel. Optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus. D , dptr. Suurendus nim. Kujutise kõrguse ja eseme kõrguse suhet. Antakse teda kordades, s.
Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks. Kujutisete konstrueerimine õhukestes läätsedes. Kolme mugava kiire abil saab. Esimene kiir läbib optilist keskpunkti. (ei murdu ega muuda suunda). 2. kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti (läbib pärast murdumist fookuse). 3. kiir mis langeb läätsele läbi fookuse (see kiir kulgeb pärast murdumist paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib
peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks. Teades läätse optilist keskpunkti ja fookusi ning kiirte käiku võime konstrueerida suvalise eseme kujutise mille tekitab koondav või hajutav lääts. 1. Kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti, 2. Kiir mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, 3. Kiir mis langeb läätsele läbi fookuse. Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust isel. Suurendusega. Suurenduseks nim kujutise joonmõõtmete suhet eseme joonmõõtmetesse s=H/h, kus s-suurendus, H- kujutise kõrgus, h- eseme kõrgus. Läätse suurendust võib määrata ka valemi s=k/a. läätse valem seostab suurusi f, a ja k
valgust.N:kaksikkumerlääts,tasakumerlääts,kumernõguslääts. 2)nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksiknõguslääts,tasanõguslääts,nõguskumerlääts. Fookus-punkt,kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumeläätses murdumist. Fookuskaugus-läätse ja fookuse vaheline kaugus. Läätse optiline tugevus-fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f). Läätse optiline peatelg-ühendab kerapindade keskpunkte. Kujutise konstrueerimine kumerläätses: 1.Optilise peateljega paralleelselt langev kiir pärast murdumist läbib fookuse. 2.Läätse keskpunkti langev kiir läätses ei murdu. 3.Läätse fookust läbiv kiir kulgeb paralleelselt optilise peateljega. Läätse suurendus-kujutise ja eseme joonmõõtmete suhe. Kujutis nõgusläätses-kujutis on alati vähendatud,samapidine,näiv,samal pool läätse. Kui lääts on koondav,siis fookuskaugus on positiivne,kui hajutav on fookuskaugus negatiivne.
ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita (välja arvatud kraad, toll jne.) ● Ringjoone diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdu märk Ø, raadiuse mõõtarvu ette aga täht R, näiteks Ø 5, R 10 [Pilt 2]. Mõõtkava Kui eset pole võimalik joonisel tema loomulikus suuruses kujutada, tehakse seda kas vähendatult või suurendatult. Eseme ja temast joonestatud kujutise suuruse vahekorra selgitab mõõtkava, mida numbriliselt väljendab mõõdusuhe [Pilt 3]. Pilt 3. Mõõtkava mõju kujutise suurusele Mõõdusuhe arv näitab M 1:1 näitab, et ese on joonisega samas mõõdus. Mõõdusuhe arv, mis näitab, mitu korda on kujutise mõõtmeid vähendatud või suurendatud, võrreldes eseme vastavate mõõtmetega.
TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile saab vaadeldavas esemes AB selgelt eristada, sest silma eraldusvõimet piirab võrkkesta diskreetne ehitus. s
• Enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga • Parim trükitihedus 360x360 punkti tolli kohta (dpi) • Värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani OKI ML5591 Dot Matrix Printer - ECO Versioon Kuidas töötab? • Printer toodab tähti ja illustratsioone lüües prindipeas (vt. joonist) asuvate nõeltega vastu värvilinti • Tulemusena moodustavad lähestikku asuvad punktid vastava kujutise • Trükivad poole rea kaupa Nõelmaatriksprinteri printimispea • Printeri peas asuvad nõelad püstises tulbas • Kuigi nõelad asetsevad teineteisele äärmiselt lähedal, on iga nõel eraldi kontrollitav • Printimispea kulgeb horisontaalselt mööda paberit • Igas punktis käivituvad erinevad nõelte kombinatsioonid Nõelmaatriksprint eri pea, nõelade
Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte liiki: difuusne peegeldumine ja peegeldumine peegelpinnalt. 18. Valguse peegeldumis seadus: langev kiir ja peegeldunud kiir ning langemispunktis kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised peeglid jaotatakse kumerateks ja nõgusateks. 22. Sfäärilise peegli fookuseks nimetatase punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad
polarisatsioon(valgus)mikroskoopia (PLM Polarised Light Microscopy). Polarisatsioonmikroskoopias paikneb proov kahe polarisaatori vahel, mille polarisatsioonitasapinnad paiknevad 90º nurga all. See tähendab, et esimese polarisaatori läbinud valgus neeldub täielikult teises polarisaatoris. Kui aga kahe polarisaatori vahel on (kristalne) aine, mis suudab seda läbiva valguse võnketasapinda muuta, võib valgus ka teise polarisaatori läbida ja anda kujutise. Paralleelne valgusvoog läbib polarisaatori ja koondatakse läätse abil õhukesele proovi lõikele .Objektiivis toimub kujutise suurendamine, proovist lähtuv valgus läbib teise eelnevaga risti olevapolarisaatori ehk analüsaatori , saadud kujutis suunatakse läätse abil okulaari või mikroskoobikaamerasse. Vahel kasutatakse lisaks analüsaatorile veel ühte polarisaatorit (5a) mida nimetatakse ka 1/4 laine plaadiks või analüsaatoriks. Erinevalt
purustatakse põie- ja sapikive, tehakse plastilisi operatsioone, ravitakse nahahaigusi. Füüsikud ja meedikud on seejuures välja selgitanud, millist laserit on ühe või teise haiguse puhul otstarbekam kasutada. · Holograafia: Gaaslaseril on võime katkematult kiirata heledat, äärmiselt koherentset valgust. Seda väärt omadust pööras oma kasuks uut liiki fotograafia, mida nimetatakse holograafiaks, sest ta kasutab kolmemõõtmelise kujutise andmiseks ära kogu optilise informatsiooni objekti kohta. Holograafia on ruumilise kujutise saamise meetod, mis põhineb objekti poolt tekitatud difraktsiooniefektide registreerimisel fotoplaadile Aitäh kuulamast !!!
Nägemiselundid Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine).
intensiivselt ja ühtlaselt valgustatud. Vältige ülevalgustamist, sest liiga ere valgus segab mikroskopeerimist ja väsitab silmi. 5. Asetage uuritav preparaat (alusklaasil) esemelauale nii, et vaadeldav objekt oleks ava keskel. 6. Jälgige objektiivi kõrvalt ja viige see seadekruvi keeramisega 2...3mm kaugusele preparaadist. 7. Järgnevalt vaadake okulaari ja tõstke samal ajal seadekruvi abil objektiivi kuni kujutise ilmnemiseni vaateväljas. Juhul, kui kujutis ei ilmne, korrake tegevusi, mis on kirjeldatud 6. Ja 7. punktis. 8. Suurema suurendusega objektiivi kasutamisel tuleb preparaadi vaadeldav osa paigutada vaatevälja keskele. Seejärel paigaldage revolvri abil tööasendisse sobiva suurendusega objektiiv. Kui revolver puudub, tuleb väiksema suurendusega objektiiv välja keerata ja asendada sobivaga (suurem suurendus) 9
1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on vaate nurk? Kuidas defineeritakse silma minimaalne vaatenurk? Vaatenurk - nurk mille piires esemelt sisendiafragmaga (silmaava) keskpunkti tulnud kiired annavad kujutise tasapinnas (võrkkestal) esemest terava kujutise. Vähimat vaatenurka , mille all vaadelduna kaks punkti näivad veel lahusolevatena , nim min. Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 1. Kiirte käik pikksilmas? 2. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 3. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb
, SOPH Küsimus sellest, kuidas lapse kritseldused paberil omandavad kujutletava karakteri on üks peamisi aru saamaks lapse joonistamise sisu. Nimelt just kujutlemise funktsioon kirjeldab joonistamist, kui erilise tegevuse spetsiifikat. Selle tegevuse algsete allikateselgitamine võib heita valgust selle tegevuse üldisele determineerimisele ja määrata suundi, milles võiks otsida joonistamise arenemise seaduspärasusi. Laste joonistuste uurijad kirjeldasid kujutise tekkimise protsessi ja üritasid seda ka selgitada. On üldiselt tunnistatud, et mingil hetkel laps justkui ootamatult tunneb joonistustel-kritseldustel ühe või teise asja ning annab neile ka nimesid. Peale seda annab ta üha sagedamini oma kritseldustele ka nimesid ja vastab täiskasvanute küsimusele, mis on pildil. Üha enam toimub ka üleminek sihikindlale kujutise määratlemisele. Omal ajal on W .Krötzsch pööranud tähelepanu sellele, et selline üleminek on
annaabi.ee 
