töötanud. II alateema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi 1. Põhjusteks nimetatakse seikasid/asjaolusid/nähtusi, mis tingivad teisi nähtusi (mida nimetatakse tagajärgedeks), seejuures peab põhjus esinema alati enne tagajärge. Näiteks nõelaga naha torkimine põhjustab valu. Tagajärg (valu) tekib pärast põhjust (nõelaga naha torkimine) ja selle tõttu. Võib ka öelda, et ühel ja samal on mitu põhjust, näiteks kuju põhjusteks on vask ja kujutegemise kunst. Siit võib järeldada, et põhjuseks võib mõnikord lugeda ka võimalikkuse (?). Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Põhjuslikkuse tänapäevane definitsioon avaldub Aristotelese liigituses üldjuhul ainult kolmandas punktis. 2. Põhjuslikkuse vormid jagunevad: a) materiaalne (millest?) - üritatakse midagi seletada selle materjali eripäraga,
Aristoteles määratleb oma filosoofias 4 küsimust põhjuste õppimisel. Need on materiaalne põhjus ehk see millest asi on; Formaalne põhjus ehk see mis see üldse iseenesest on; Liikumispõhjus ehk põhjus kui liikumise ja paigalseisu lähtekoht ning Eesmargipõhjus ehk see, millepärast asi eksisteerib. Näiteks Kuju. Selle materiaalseks põhjuseks on vask, millest ta tehtud on; formaalseks põhjuseks on kunst; liikumispõhjuseks siia saab tuua kujutegemise kunsti ning eesmärgipõhjuseks on kas või nauding või sisustus. 2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas? selgitage seda maja näite varal. Vorm, mateeria võrreldes, on see, mida ei saa nii lihtsalt muuta, vaid seda peab eelnevalt realiseeruda. Neli põhjuste teooriast saab eristada seda, et kõikide asjade eesmärgipõhjuseks on vorm, teised põhjused liikuvad selle poole. Nii et vormi saab nimetada üldiselt asjade põhjuseks.
annaabi.ee 
