Eduard Bornhöhe
Kõige enam
tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus
“Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti
kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu
võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad”
(1892).
Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab
järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut
realistlikule kujutamisviisile.
Bornhöhe realistlikud teosed ei ole saavutanud ta romantiliste ajalooaineliste
raamatutega võrreldavat menu. Tähelepanuväärsemad neist on jutustused
1880-te aastate Tallinna elust “Anni neitsipõlv” ja “Kollid” (1902).
Bornhöhe reisikirjad on hoogsad ja kujundlikud. Lugu “Usurändajate
radadel” jutustab kirjaniku 1898 sooritatud reisist Palestiinasse ja
Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. Bornhöhe on avaldanud tõlkeid saksa ja
vene keelest.