Eduard Bornhöhe
joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas
ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja. Noorena ilmusid trükis tema mõningad
kirjanduslikud tõlkekatsetused, näiteks ,,Üks leht vanapagana tähtraamatust" ajakirjas ,,Meelelahutaja",
eriraamatuna ,,Röövel ja mõisnik ehk kaks vaenlast". Need on küll ainult kujunematu nooruki üksikud
suleharjutused, millest oleks asjatu otsida mingisuguseid ideelis kunstilisi väärtusi, kuid dokumenteerivad
ometi Bornhöhe varast kiindumust kirjanduslikku tegevusse. Lõpetanud 1877.aasta
viieteistkümneaastasena auhinnaga kreiskooli, leidis Bornhöhe esialgu lühemaks teenistust maamõõtja
joonestussaalis, katsetas seejärel joonistuste valmistamisega arhitektidele ja ajalehtedele. Pärast seda