Õnne otsides kirjand
Endale pidevalt möödunud ebaõnnestumisi
etteheites ei saavuta me midagi ega muutu seeläbi õnnelikumaks.
Nagu ka laulusõnad ütlevad: mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees.
Ma arvan, et mineviku peegeldamise asemel tuleks pigem leida enda ellu midagi uut, mis
tuttava tunde esile manaks. Tuleks leida miski, mis tulevikus saab minevikus ning meie
iseloomu ning olemust sügavalt puudutab. Miski, milleta ei oleks me need, kes me oleme. Ega
saaks nendeks kelleks kujuneksime.
Avastades tulevast õnne, ei pruugi me leida olnu koopiat. Inimese isiksus on arenev, tema
õnnetunne sõltub ajas muutuvatest teguritest.
Lapsepõlves saadud komm ei tundu täiskasvanuna enam niivõrd ahvatlev, kuid tänu tugevale
sidususele mineviku emotsioonidega suudame me siiski hinnata saadut.
Kõige suuurem õnn on muutuv. Kasvades näeb igaüks, et tema väärtushinnangud arenevad.
Luues pere muutub oma kõige lähedaste nägemine meie suurimaks rõõmuks. Piisab kõigest
annaabi.ee 
