Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)
Kui möödunud sajandi alguses tõusis
Tallinnas Koplis puurkaevust vesi paar meetrit üle maapinna, siis nüüdseks on see
mitukümmend meetrit allpool. Kardetakse merevee sissetungi põhjavette. Seda on
juhtunud mitmel pool saartel ja läänerannikul.
Intensiivne maaparandus ja soode kuivendamine on samuti alandanud veepinda ja
seda soodest üpris kaugel. Magistraalkraave on lõhatud paesse, sellega on avatud
survelist põhjavett, mis omakorda on esile kutsunud kaevude kuivenemist suurtel aladel.
Soodest tuleb rääkida eraldi. Teatavasti on neid kolme tüüpi:
· Madalsood, mis toituvad põhiliselt põhjavetest. Põhiliselt sellepärast, et juurde
tuleb ka sademete vett
· Siirdesood, mis on üleminekualaks
· Kõrgsood ehk rabad, mis toituvad ainult sademete vetest.
Kuna siin läks jutuks toitumisest, siis ei saa enam üle ega ümber põhjavee keemilisest
koostisest.
Teadagi on vihmavesi väga mage. Sisaldab olenevalt paikkonnast 20.
annaabi.ee 
