ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
Jagasin Selisoo proovid omakorda veel ka kolmeks, et vaadata protsentuaalselt puude
hulka iga 50 aasta kohta. Viimase rühma puhul on vanuseks sada kuni kõige vanema puu
vanus, sest sellel ajal oli inimtegevuse mõju rabadele väike ja see periood ei ole meie jaoks
antud töös niivõrd oluline. Kahe esimese rühma puhul, aga saame eristada näiteks perioodi,
kus saastus oli kõige suurem (alla 50 aastat) ja perioodi, kus hakati tegelema turba
kaevandamisega ning kuivendustega (51-100).
Vastupidiselt Puhatule ja Kõrgesoole on Selisoos just alla 50 aastate puude osakaal pea
olematu (vaata Tabel 4) ehk ainult üks proov. Selisoo rabamännid on peamiselt 51-174
aasta vanused. Arvestades ka tegurit, et Selisoos on puude aastane juurdekasv aluselise
saaste tippajal oluliselt väiksem kui Puhatus ja Kõrgesoos, siis võiks oletada, et aluseline
saaste ei ole avaldanud mõju ka uute puude tekkele. Pigem võiks seostada Selisoos olevate
annaabi.ee 
