Kuivendus
Selle
takistuseks võib olla kõrge veeseis suublas (vett vastuvõtvas veejuhtmes või -kogus) või
maapinna liiga väike lang. Kuivendatav ala ümbritsetakse siis madalamast küljest tammidega
ning kõrgemast kraavidega, liigvesi kogutakse kokku ja pumbatakse ära. Kolmatsiooni saab
kasutada jõeluhtades. Uhtmeterikas vesi lastakse suurveeperioodil voolata luhale, kus
uhtmed setivad ning tõstavad sellega maapinda. Kui põhjaveepind jääb endisele tasemele,
ongi kuivendusefekt sellega tagatud.Üleujutusi reguleeritakse samuti jõeluhtades. Selleks
võib jõesängi puhastada või süvendada, rajada vee kinnihoidmiseks veehoidlaid või eraldada
osa jõeluhast jõega paralleelselt paiknevate tammidega.Agromelioratiivseid kuivendusviise e.
abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga. Nad osutuvad vajalikuks
rasketes pinnastes, kus nimetatud põhikuivendusviisid ei ole võimelised kiiresti reguleerima
veereziimi künnikihis ja künnialuses mullakihis