industraalset manufaktuuri, et toetada britte I ja II maailmasõjas. Viimastel aastakümnetel, Austraalia on muutnud iseennast rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks edasiarenenud turu majanduses. Austraalia oli üks maailma kiiremini arenenev majandus OECD andmel 1990. aastatel, 1980. aastatel majandusreformid olid suuresti selles saavutuses tähtsal kohal. Pika-ajalised mured sisaldavad kliima muutusi ehk osooni kihi hõrenemine ja sagedased kuivendused, ning rannikualade säilitamine ja hooldamine, eriti Great Barrier Reef ehk Suur Vallirahu 3. KLIIMA Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on
puude keskmine vanus ning asukoht Eesti ja Balti elektrijaamast mõne võrra kaugemal. Saaste koldest kaugemal asumine võib vähendada aluselise saaste mõju avaldumise tugevust. Nimelt ei pruukinud sinna kanduda nii suuri koguseid aluselist saastet, mis oleks koheselt juurdekasvu hüppeliselt mõjutama hakanud, vaid vähendas ala puhverdusvõimet järk-järgult, mille tulemuseks on väiksem juurdekasvu suurenemine. Selisoost võetud proovide puhul on oluliseks teguriks ka seal tehtud kuivendused ja turba kaevandamine. Olenevalt sellest ei saa me Selisoo puhul rääkida enam looduslikus seisundis oleva sooga. Sood on oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-, ida- ja lõunaosas toimunud metsastumine. (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Tulemuste hindamisel ei saa me ka antud teguritest lähtudes olla päris kindlad leeliselise saaste mõju tugevusest, sest kuivenduse mõju võib rikkuda raba stabiilset kasvukeskkonda. Arvestades, et peale II
annaabi.ee 
