"kuivendamiste" - 1 õppematerjal

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

praktiliselt terves ulatuses ära kuivendatud. Juba enne 1900 aastat on alla lastud Seli Suurlauka veetase (Kalm, Kohv 2009: 51). Seejärel II maailmasõja järgsel perioodil rajati metsakasvutingimuste parandamiseks ulatuslik kuivenduskraavide võrk Selisoo puisraba ümbritsevasse soometsa. Tulenevalt kuivendamistest ja turba tootmisest, mida on aja jooksul tehtud ei ole Selisoo puhul tegemist ka looduslikus seisundis oleva sooga. Kuivendamiste ja turba tootmisega on sood oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-, ida- ja lõunaosas toimunud metsastumine (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Rajatud kuivendusvõrk toimib tänapäevani edukalt (Kalm, Kohv 2009: 51). Töös olevatest proovidest üks osa on pärit Eesti suurimast soostikust, Puhatu soostikust. Puhatu soostik on segatekkeline, moodustunud seljakutevaheliste järvede ja mineraalmaa soostumisel. Soostiku pindala on ilma mineraalmaasaarteta 57 079 ha ja see hõlmab umbes