"kuivamatuid" - 1 õppematerjal

Inimese vari

istus. Ta aimas, et poeg oli neil hirmsail aastail midagi läbi elanud, milleni ta emamõistus "Kas te rohtu ei kirjutagi, tohtrihärra?" küsis ta. ei suutnud iial tungida. "Ah jaa," tuletas see meelde. "Tõsi küll." Ta võttis taskuraamatu välja ja kirjutas Ja ta ei püüdnudki kõike mõista. Ta mähkis ta haavu, valades kuivamatuid pisaraid. tähe põlvel valmis. Siis sõitis ta minema. Ta nägi, et seal köhal, kus kuues oli kuuliauk, polnud ihus haava, ja et haavade köhalt Maret seisatas silmapilguks läve ees, temale järele vaadates. Oli läinud hämaraks. olid rõivad terved. Ta ei mõistnud seda, kuid ei pärinud ka. Kõle tuul kõhistas pujudes seina ääres ning väike paberileht lipendas vana naisekäes.