Hülged ja meriveised
Nende selgroog
on väga painduv, võimaldades loomadel vee all kiireid pöördeid sooritada.
Jalaluud on lühikesed, varbaluud aga pikad. Viimased toestavad laiu loibasid.
Hülglased kasutavad ujumiseks oma tagaloibi ning tüürivad esimestega.
Kõrvukhülged talitavad vastupidi – eesloivad on neil ujumiseks, tagaloivad
aga tüüriks.
Sigimine
Hülged väljuvad kevadel veest, et poegida. Nad koonduvad suurtesse
poegimisseltsingutesse ehk lesingutesse paikades, kuhu kiskjad ei pääse.
Kuivamaalesilas toovad emased ilmale pojad, kes kasvavad rasvase piimaga
kiiresti. Varsti on emased paaritumiseks valmis. Paljude liikide puhul võitlevad
isased, et lesilas oma territooriumi hõivata; seal paaritab isane temale jäänud
emaseid. Isaste lonthüljeste kokkupõrked on nii raevukad, et tallatakse
ettejäänud pojadki surnuks.
Koobas lumes
Viigerhülged (Phoca hispida) poegivad ja kasvatavad järglasi triivjääle rajatud
lumekoopas. Talvel kuhjub lumi hüljeste poolt rajatud hingamis- ehk
annaabi.ee 
