"Voyager 2", IV Larissa 73,6 0,55 190 0 1989 "Voyager 2", III Proteus 117,6 1,12 420 0 1989 I Triton W. Lassell, 354,8 5,88 2700 157 5 1846 II Nereid G. Kuiper, 1949 5513,4 360,13 340 29 Neptuuni kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. · Naiad , kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa , kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina , kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Saksa astronoom Johann Elert Bode pani planeedile nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. 8.slaid Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas William Herschel 1787. aastal. Seejärel avastas William Lassell 1851. aastal Arieli ja Umbrieli ning Gerard Kuiper 1948. aastal Miranda. Ülejäänud kuud avastati pärast 1985. aastat Voyager 2 möödalennu ajal ja paremate teleskoopide kasutusele võtmisega. 9.slaid Faktid: Kui sa seisaksid Uraani põhjanabal, siis sa näeksid kuidas Päike tõuseb ja langeb 42 aastat, enne kui kaob silmist, peale seda valitseb 42 aastat pimedust. Keskmine tuule kiirus on 250m/s. Uraani on võimalik näha selgeilmaga Missugune Uraani rõngas on teistest kõige eredaim? Vastus: (epsilon) Millest koosneb peamiselt Uraani
Despina 53 74 Voyager 2 1989 Galatea 62 79 Voyager 2 1989 Larissa 74 96 Voyager 2 1989 Proteus 118 209 Voyager 2 1989 Triton 355 1350 Lassell 1846 Nereid 5509 170 Kuiper 1949 Neptuuni suurim kuu on Triton, mis on ühtlasi üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis . See olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ning see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Suuruselt teine kaaslane on Proteus. "Voyager 2" Neptuuni uurimas 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde. Selleks läbiti neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Kui "Voyager 2" kolm aastat varem Uraani
[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.[11] Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluv Mohenjo-Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. Harappa keelest puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostanud protodraviidi, elami-draviidi, (para-)munda ja indoeuroopa keeltega mitmed teadlased, näiteks Iravatham Mahadevan, Asko Parpola, F.B.J. Kuiper,Michael Witzel ja Shikaripura Ranganatha Rao. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini Lõuna- Aasias tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Säilinud kirjalikke mälestisi pole tänini lõplikult desifreeritud. On teada, et Induse jaMesopotaamia vahel toimus meritsi kaubavahetus. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku eKr ja selle viimased alad langesid aarjalaste sissetungi ohvriks
a Thalassa 50 000 40 Voyager 2 1989. a Despina 53 000 74 Voyager 2 1989. a Galatea 62 000 79 Voyager 2 1989. a Larissa 74 000 96 Voyager 2 1989. a Proteus 118 000 209 Voyager 2 1989. a Triton 355 000 1350 W. Lassell 1846. a Nereis 5 509 000 170 G. Kuiper 1949. a Halimede 15 686 000 31 Sao 22 452 000 22 Laomedeia 22 580 000 21 Psamathe 46 570 000 12 Neso 46 570 000 30 S/2004 N 1 105 000 19 Hubble’i 2013. a kosmoseteleskoo bi vanemate piltide analüüsi põhjal
"Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. · Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. · Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. · Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. · Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. · Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. · Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Ka neptuunil on rõngad. Maapealt vaadates nad nägid välja nagu poolkaared. Kuid lähema uurimise tulemustel saadi teada et need on tumedad terviklikud rõngad heledamate laikudega
"Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. 4 Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. S/2004 N 1, kaugus 105 000 km[91], raadius 19 km, avastatud Hubble'i
"Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. · Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. · Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. · Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. · Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. · Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. · Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. · S/2004 N 1, kaugus 105 000 km[1], raadius 19 km, avastatud Hubble'i kosmoseteleskoobi vanemate piltide analüüsi põhjal 2013. aastal.[2] Voyager 2 25. augustil 1989
Nad avastatigi vaid ainult tänu sellele, et Uraan kattis korraks ühte nõrga tähe. Selle kattumise vaatlemisel märgati tähe heleduse lühiajalisi nõrgenemisi, mis toimusid sümmeetriliselt enne ja pärast tema varjamist Uraani enese poolt. Kokku leiti 5 rõngast. Rõngaste avastamisel olid kõige olulisemad vaatlused, mis tehti kaheteist ja poole kilomeetri kõrgusel India ookeani kohal lendavalt lennukilt (nn. Kuiper'i nimeline Lendav Observatoorium). Hiljem avastatud kuus rõngast (neist neli maa pealt ja kaks "Voyager 2-lt") on tõstnud praegu teadaolevate rõngaste koguarvu üheteistkümnele, millest lähim asub 37000 km, kaugeim 51000 km kaugusel planeedi keskpunktist. "Voyager 2" leidis, et Uraani rõngad sisaldavad väga vähe alla meetrise läbimõõduga osakesi ja osakesed ise on väga tumedad. Arvatakse, et väikesed osakesed on
Arvatakse, et ei ole. Kuid kui peaks olema, siis on nad väga kahvatud ja nende avastamisega on raskusi. Astronoomide lootus pole aga kadunud ja nad loodavad neid leida. Küsimused, millel pole vastust. On ebatäpsusi Pluuto ja Charoni omaduste suhtes, näiteks mass, raadius ja tihedus. 7 Kui palju Kuiper Vööndi Pluuto sarnased objektid on hiljuti silmnähtavaltkadunud? Kas nendest oli mõni sama suur nagu Pluuto? Mis on Pluuto tumedate maa-alade koostis? Kas, ja millised geoloogilised iseärasused ja protsessid toimuvad Pluutol ja tema kaaslasel Charonil? Kas missioon Pluto Ekspress leiab rahalist toetust? See on võimalus vaadelda Pluutot tema periheeloni lähedal enne 23. sajandit sellist võimalust rohkem ei tule.
"Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. · Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. · Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. · Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. · Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. · Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. · Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Voyager 2 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas
1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. -6- Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Triton, Neptuuni kaaslane Viis ja veerand tundi pärast lähenemist Neptuunile suunati "Voyager 2" kaamerad planeedi kõige tähelapanuväärsemale kaaslasele - Tritonile. Ka see osa lennust oli varem ette
1965 : Mikrolaine laserit kasutades avastati kosmilise tagatausta radiatsioon. 1966 : Esimene gaasdünaamiline laser. 1970 : Esimene laseri töötamise tõestamine tähtedel. 1973 : Laserit kasutades kvasarite avastamine. 1979 : Orioni udukous täheleid, kasutades infrapunalaserit. 1981 : Avastati Marsi ja Veenuse atmosfäär, kasutades süsihappegaas laserit. 1984 : Esimene rõntgenlaser 1993 : Gaasühendus plasmalaser. 1994 : Tehislaser tähtede vahel rändamas (kosmoses) 1995 : Kuiper Airborne Observatoorium avastab pikamaa infrapunalaserkiirguse tähel 1996 : Huble kosmose teleskoobiga avastati ultraviolettlaserkiirgus tähtedel. 2003 : Uuriti kõige tugevamaid lasereid, uuringute ja sõjaliste tegevuste tarvis."2 2 Laser Stars, http://laserstars.org/history/ (22.03.2009) 6 3. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE
Tulemused näitavad, et säilitav kordamine ei paranda lühimälu. Töötlustasandite teooria kriitika 1. Teooria väidab käibetõdesid (et olulised asjad jäävad paremini meelde). 2. Teooria on ebamäärane ja mittekontrollitav. 3. Teooria kasutab loogilist ringi (hästi meelde jäetud asjad on sügavamalt töödeldud). Samas on olemas katsetulemused, mis kinnitavad töötlustasandite mõju sõnalise mälu "headusele" (Rogers, Kuiper ja Kirkes, 1977). Töömälu Peale paarikümneaastast ,,moodsat" mälu-uurimist sai selgeks, et lühimälu tuleb vaadelda laiemalt kui seda seni on tehtud. Baddeley (1976, 1989, 1992) on esitanud uue ja keerukama lühimälumudeli töömälu nime all. Baddeley järgi koosneb töömälu kolmest komponendist. esimene neist on artikuleerimise fonoloogiline kodeerimisahel, mis langeb kokku esialgse lühimälu mudeli sisuga.
ȱ Samutiȱ onȱ õendusteaduslikudȱ uurimistöödȱ näidanud,ȱ etȱ kriitiliseȱ mõtlemiseȱ võimeȱ onȱ vägaȱ varieeruvȱ ningȱ etȱ kriitilistȱmõtlemistȱjaȱkliinilistȱotsustustȱsaabȱkoolituseȱjaȱtahtepingutusegaȱarenȬ dadaȱ (Tannerȱ 2006).ȱ Sedaȱ tehakseȱ energia,ȱ keskendumiseȱ jaȱ toetuseȱ kaudu.ȱ ÜliȬ õpilastelȱjaȱõdedelȱtulebȱmõelda,ȱkuidasȱtoimubȱnendeȱomaȱmõtlemineȱ–ȱseeȱonȱ metakognitsioonȱ (Kuiperȱ jaȱ Pesutȱ 2004).ȱ Selleksȱ kasutatakseȱ õenduspraktikasȱ olulisiȱ mõtlemiseȱ põhimõisteid.ȱ Delphiȱ uuringugaȱ (Rubenfeldȱ jaȱ Schefferȱ 2010,ȱ SchefferȱjaȱRubenfeldȱ2000),ȱmillesȱosalesidȱõedȬeksperdidȱjaȱmisȱkäsitlesȱkriitilistȱ mõtlemist,ȱ tehtiȱ kindlaksȱ seitseȱ kognitiivsetȱ oskustȱ jaȱ kümmeȱ mõtlemisharjuȬ must,ȱ midaȱ peetakseȱ õenduspraktikasȱ eritiȱ oluliseks.ȱ Neidȱ 17tȱ mõtlemiseȱ põhiȬ
Esteve, S. Prat, biotech/GM crops: 2008. In ISAAA Briefs, 39. Ithaca, and M. Pla. 2003c. Análisis of Biochemistry N.Y.: ISAAA. 323:164–170. Jankiewicz, A., H. Broll, and J. Zagon. 1999. European Hernandez, M., T. Esteve, S. Prat, and M. Pla. 2004a. Food Research and Technology 209:77–82. Journal of Cereal Science 39:99–107. Kok, E. J., H. P. J. M. Noteborn, and H. A. Kuiper. Hernandez, M., M. N. Duplan, G. Berthier, M. 1994. Trends in Food Science Technology 5:294– Vaïtilingom, W. Hauser, R. Freyer, M. Pla, and 298. Y. Bertheau. 2004b. Journal of Agricultural Food Köppel, E., M. Stadler, J. Lüthy, and P. Hübner. 1997. Chemistry 52:4632–4637. Mitt Gebiete Lebensm Hyg 88:164–175. Hernandez, M., D. Rodriguez-Lazaro, and A. Krech, A. 1997
annaabi.ee 
