Novelett
võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen
jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi
alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene.
Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski
veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi.
Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas
vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid
õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda
bussi ees ära sõitmas. Terve tee kooli vaatan maha, nagu mul alati kombeks teha on.
Kooli jõudes võtan kähku riidest lahti kuna tunnid on juba peale hakanud. Klassituppa
astudes manan kiirelt veel enne näole sellesama võtlsi, kuid veenva naeratuse ning istun
vaikselt oma kohale